[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

junts : juntsi : juntsi kõnek 'väike poiss; poisiohtu nooruk'
? ← vene mrd junéc 'noormees'

jõmm : jõmmi : jõmmi 'tüse jässakas mees; väike poiss, jõnglane'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, on peetud sama tüve variandiks mis sõnas jumikas.

jõmpsikas : jõmpsika : jõmpsikat '(väike) poiss'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et vene laen, ← vene jámščik 'postipoiss, küüdimees'. Eesti keelest on laenatud läti jemšika 'väike poiss, jõmpsikas'.

jõngermann : jõngermanni : jõngermanni 'väike poiss, jõnglane'
○ jungermann, jüngermann
◊ jõnglane
← saksa junger Mann 'väikemees; noormees'
Laenu muganemisel on esisilbi vokaal reeglipäratult muutunud. jõnglane on tõenäoliselt tuletatud sõnaosast jõng-, kuid võib olla ka eraldi laen, ← saksa Jünglein 'poisike'. Vt ka põngerjas.

jõss : jõssi : jõssi 'väike ja tüse; väike ja tüse poiss või mees'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt juss1 ja jäss.

kutt : kuti : kutti kõnek 'poiss, semu, sell'
Tundmatu päritoluga tüvi.

loikam : loikami : loikamit kõnek 'pikk kõhn (lodev ja aeglane) inimene (hrl noor mees v poiss)'
● ? soome loikko, loikka 'vana, kehv, suur riideese; suur v laisk inimene'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas loid. Sel juhul on sõna moodustatud kam-lõpuliste sõnade eeskujul, nt mühkam, tuiskam.

mats1 : matsi : matsi 'talupoeg, maamees (halvustavalt)'; kõnek 'mees, poiss'
Üldnimeks muutunud isikunimi Mats ‹ Matthias. Matz oli juba alamsaksa keeles üldnimi ja tähistas kohtlast, lihtsameelset, naeruväärset inimest.

nolk : nolgi : nolki 'poisike, liiga noor mees; noor loom; täiskasvamata alamõõduline kala'
◊ nolgus
● soome nolkki 'poisike, liiga noor mees'; van srmt 'peenis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåḷk 'poisinolk, jultunud mees v poiss', nålk 'meduus, millimallikas'.

poeg : poja : poega 'otsene meessoost järglane; looma otsene järglane; pistik, tütartaim vms'
○ lõunaeesti poig, kirderanniku poig
◊ poiss
● liivi pūoga (osastav pȯigõ) 'poeg, looma poeg'
vadja poika 'poeg; poiss, noormees; looma, linnu poeg'
soome poika 'poiss; poeg; looma, linnu poeg'
isuri poiga 'poiss; poeg; looma poeg'
Aunuse karjala poigu 'poeg; looma poeg'
lüüdi poig(e͔) 'poeg; looma poeg'
vepsa poig 'poeg; looma, linnu poeg'
? ersa bujo, pijo 'lapselaps'
udmurdi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
komi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
handi păχ 'poeg'
mansi piγ 'poeg; poiss'
ungari fi '(hrv) poiss; looma poeg', fiú 'poiss; poeg'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keelte sõnades võib olla vana liide, vormid poja, pojuke(ne) võivad olla tekkinud nõrgaastmelise tüve poja- üldistumisest või neis on vana liiteta tüvi. Sõnas poiss on vana liitelaadne element. Läänemeresoome keeltest (ilmselt soome keelest) on sõna laenatud skandinaavia keeltesse, rootsi pojke 'poiss', norra poik, poike 'poiss'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Poiso 'väike poiss' (← poisu) ja soome mrd poissi '(väike) poiss' ning võib-olla ka isuri poissi 'poiss', vadja poissi 'poiss, noormees'.

poiss : poisi : poissi 'meessoost laps; noormees' poeg

sant : sandi : santi 'vilets, halb, ebamugav; vigane inimene; kerjus'
← alamsaksa sante 'püha'
Alamsaksa sõna on algselt pärit ladina keelest, ← ladina sanctus 'pühitsetud, püha'. Tähendus on muutunud eesti keeles, tõenäoliselt 'püha' > 'püha rändav kerjusmunk' > 'kerjus; vaene, vilets, halb'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sante-maṭṭ 'maskis ja kostüümis poiss, kes käis 9. nov õhtul ande kogumas ja lugemist kontrollimas', läti sants 'sant, mardisant', soome mrd santtia 'santida', vadja santti 'sant, kerjus; mardi-, kadrisant' ja ilmselt ka liivi saņt 'sant', saņtõ 'santida, kerjata'.

semu : semu : semu 'sõber, omamees; poiss, noormees; tegelane, tüüp' semlak

tsura : tsura : tsura mrd 'poiss'
○ tsora, sura
? ← läti čura 'saamatu, kohmakas inimene; kõhetu, kuivetu naine; nutune inimene'; čuris 'sulane, teener'
On ka oletatud, et tüve vasted on ersa ćora 'poiss; noormees; mees; poeg' ja mokša ćora 'poiss; poeg', sel juhul võib olla läänemeresoome-mordva tüvi.

vend : venna : venda 'poiss v mees oma vanemate teiste laste suhtes'
On arvatud, et reeglipäratu variant tüvest veli. Soome vananenud tervitussõna venno võib olla laen eesti keelest.