[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

junkur : junkru : junkrut 'aadliku poeg'
← alamsaksa junker, juncherre 'junkur'
Alamsaksa sõna on kujunenud sõnaühendist junge herr 'noor härra'.

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
○ lõunaeesti lats
● liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

nadu : nao : nadu 'meheõde'; mrd 'naiseõde; abikaasade emad teineteisele; venna naine, vendade naised teineteisele'
● vadja nato 'meheõde; naiseõde'
soome nato 'meheõde'; mrd 'naiseõde'
isuri nado 'meheõde; naiseõde'
Aunuse karjala nado 'meheõde'
lüüdi nado 'meheõde; naiseõde'
vepsa nado 'meheõde'
lõunasaami nååte 'naiseõde; naise noorem õde'
mari nuδo 'mehe noorem õde; naise noorem õde'
neenetsi nado 'mehe noorem vend; naise noorem vend; mehe või naise vanema venna poeg; võõraspoeg; kõik mehepoolsed mehest nooremad meessoost sugulased'
kamassi nado 'mehe või naise vend'
Uurali tüvi.

nõbu : nõo : nõbu 'onu- v lellepoeg v -tütar, tädi- v sõtsepoeg v -tütar'
← balti
leedu van kirjak nepuotis, nepatis 'lapselaps; venna- või õepoeg, nõo poeg', neptė 'poja- või tütretütar'
● soome mrd nepaa 'nõbu; nõo laps'
-u sõna lõpus on vana liide.

poeg : poja : poega 'otsene meessoost järglane; looma otsene järglane; pistik, tütartaim vms'
○ lõunaeesti poig, kirderanniku poig
◊ poiss
● liivi pūoga (osastav pȯigõ) 'poeg, looma poeg'
vadja poika 'poeg; poiss, noormees; looma, linnu poeg'
soome poika 'poiss; poeg; looma, linnu poeg'
isuri poiga 'poiss; poeg; looma poeg'
Aunuse karjala poigu 'poeg; looma poeg'
lüüdi poig(e͔) 'poeg; looma poeg'
vepsa poig 'poeg; looma, linnu poeg'
? ersa bujo, pijo 'lapselaps'
udmurdi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
komi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
handi păχ 'poeg'
mansi piγ 'poeg; poiss'
ungari fi '(hrv) poiss; looma poeg', fiú 'poiss; poeg'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keelte sõnades võib olla vana liide, vormid poja, pojuke(ne) võivad olla tekkinud nõrgaastmelise tüve poja- üldistumisest või neis on vana liiteta tüvi. Sõnas poiss on vana liitelaadne element. Läänemeresoome keeltest (ilmselt soome keelest) on sõna laenatud skandinaavia keeltesse, rootsi pojke 'poiss', norra poik, poike 'poiss'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Poiso 'väike poiss' (← poisu) ja soome mrd poissi '(väike) poiss' ning võib-olla ka isuri poissi 'poiss', vadja poissi 'poiss, noormees'.

poiss : poisi : poissi 'meessoost laps; noormees' poeg

ternes : terne : ternest 'imetajail esimestel sünnitusjärgsetel päevadel erituv piim, kolostrum'
? ← algindoiraani
vanaindia táruṇaḥ 'noor; värske'
avesta ta^uruna 'noor; poeg'
osseedi tærna 'poeg'
● liivi ter liitsõnas ter-sēmḑa 'ternes(piim)'
vadja terne 'ternes'
soome terni, ternimaito 'ternes'
Vt ka terendama.

tsura : tsura : tsura mrd 'poiss'
○ tsora, sura
? ← läti čura 'saamatu, kohmakas inimene; kõhetu, kuivetu naine; nutune inimene'; čuris 'sulane, teener'
On ka oletatud, et tüve vasted on ersa ćora 'poiss; noormees; mees; poeg' ja mokša ćora 'poiss; poeg', sel juhul võib olla läänemeresoome-mordva tüvi.

vasikas : vasika : vasikat 'lehma poeg'
← algindoiraani *vasa-
osseedi wæs 'vasikas'
● liivi vā’ški 'vasikas'
vadja vazikka 'vasikas'
soome vasikka, vasa 'vasikas'
isuri vasikka 'vasikas'
Aunuse karjala vazikko 'suur vasikas', vaza 'vasikas'
lüüdi vaza 'suur vasikas'
vepsa vaza 'suur vasikas'
Inari saami vyesi 'vasikas'
ersa vaz 'vasikas'
mokša vaz 'vasikas'
Tüvele on lisatud liide -kas.