[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hale2 : haleda : haledat 'härras, kergesti kurvastav, kurb; vilets'
◊ halastama
● liivi alāstõ 'halastada'
vadja alõassi, halliassi 'haledalt'
soome haalea 'leige; kahvatu, valkjas, luitunud, pleekinud; leebe, kurblik', mrd halea 'kurb'
isuri haalia 'leige; kahvatu, luitunud'
karjala hoalie 'leige; kahvatu'
Läänemeresoome tüvi.

haljas : halja : haljast 'noore rohu värvi roheline; läikiv, hiilgav'
◊ hale1
← balti
leedu žalias 'roheline, haljas; toores'
läti zaļš 'roheline, haljas; toores'
preisi žaligan (sihitav) 'roheline'
● liivi ōļaz 'roheline'
vadja aľľas 'toores, roheline; haljas, läikiv'
soome haljakka 'kahvatu, kahkjas, valkjas; pleekinud'
isuri haljas 'haljas'
Aunuse karjala haľľakko 'kalev'
lüüdi haľľak 'kalev; kalevist jakk'
Tuletis hale1 on kirjakeeles oskussõnana kasutusele võetud murdesõna algse tähendusega 'hallitus; kirme, õhuke kord; silmakae'. Samast balti tüvest on laenatud ka hala-.