[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laag : laagi : laagi 'aluspuu, nt pruss v plank vahelae kandetarindi ja põrandakatte, hrl laudise vahel'
Tõenäoliselt saksa laen, ← saksa Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval asetsevad asjad'. Vrd baltisaksa Lage 'toalagi', mis on tõenäoliselt lühenenud liitsõnast Balkenlage 'palgikiht'.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
◊ lahas, lahkuma
? ← alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
? ← alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
● liivi lō’gõ 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

plank1 : plangu : planku 'umbes 5–10 cm paksune kitsam laud; vahedeta laudaed, -tara'
← alamsaksa planke 'paks laud; aed, tara'
← saksa Planke 'paks laud; laudadest aed'

plank2 : plangi : planki kõnek 'rahatu, vaene, paljas'
← saksa blank 'paljas, tühi, lage; puhas, ilmne'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi bḷank(or) 'rahatu'.

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
○ pruus, russ
← vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

pulvärk : pulvärgi : pulvärki 'kalda tugisein, sadamasild'
○ puulvärk, po(o)lvärk
← alamsaksa bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon'
Alamsaksa allikas on liitsõna: bole, bolle 'plank, paks laud' + werk 'tegu, töö; tehtu, toode'. Allika järelosis on ka eraldi laenatud, värk.