[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallⁱjōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'

ketas : ketta : ketast 'sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis keha.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kilt : kilda : kilta 'kihilise ehitusega tahvliteks lõhestuv kivim'
? ← alamsaksa schilt 'kilp; vapp; silt, plaat; tasapind, väli'
On ka arvatud, et tüve kild2 variant. Hiljem on laenatud alamsaksa tüve saksa vaste, silt.

leht : lehe : lehte 'taimede lame roheline organ; puhas v tekstiga, piltidega vm paberitükk'
◊ lehis
? ← indoeuroopa *b^hl_əh-tó-
vanaislandi blað 'leht'
? ← balti
leedu lakstas 'kapsaleht; (paberi)poogen, (paberi)leht, ürik'
läti laksts (hrl mitm laksti) 'taime lehed, väädid, varred'
● liivi lē’ḑ '(taime)leht; (paberi)poogen, leht'
vadja lehti, lehto '(taime)leht; paberi-, ajaleht; plaat; viil'
soome lehti '(taime)leht; paberi-, ajaleht'
isuri lehti '(taime)leht; kõrvalest'
Aunuse karjala ľehti 'leht; ree esiosa'
lüüdi lehť 'ree esiosa, seba; leht'
vepsa ľeht (omastav ľehten) '(taime)leht', ľeht (omastav ľehton) 'ree esiosa, seba'
saami lasta 'leht'
mari lə̑štaš '(puu)leht; lehekülg, leht, paber'

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

plaat : plaadi : plaati 'lame korrapärase kujuga ese v esemeosa, mille paksus on oluliselt väiksem teistest mõõtmetest'
← alamsaksa plate 'plaat; (rinna)turvis'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, plate. Vt ka sihverplaat.

plate : plate : platet kõnek 'plaat'
← saksa Platte 'plaat'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, plaat.

ralv : ralva : ralva 'terasseib, -plaat v -rõngas puitosade ühendamiseks'
1930. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud sõnaühendi rauast alus laastide või muu kinnitamiseks algustähtedest.

rest2 : resti : resti 'varbadest võre v aukudega, piludega plekk, plaat vms alusena v äravooluava katvana' röst

sihverplaat : sihverplaadi : sihverplaati kõnek '(kella) numbrilaud; nägu'
○ sehverplaat, tsihverplaat
← saksa Zifferblatt 'numbrilaud'; kõnek 'nägu'
Saksa allikas on liitsõna: Ziffer 'number' + Blatt 'leht', järelosis on rahvaetümoloogiliselt seostatud sõnaga plaat.

silt : sildi : silti 'teavitava teksti või pildi või sümboliga tahvel, plaat või sedel; etikett'
← saksa Schild 'silt; metallmärk, -naast'
Varem võib olla laenatud tüve alamsaksa vaste, kilt.

tahvel : tahvli : tahvlit 'korrapärase kujuga õhem tükk mingit ainet v materjali, selline ese, plaat; alus, plaat info edastamiseks; puhastatav alus, plaat kirjutamiseks'
← alamsaksa taf(f)el 'tahvel, plaat; maal; (söögi)laud'
Tõenäoliselt on tähendust hiljem mõjutanud ka saksa Tafel 'tahvel, plaat; teadetetahvel; koolitahvel; (pidulikult kaetud) söögilaud; söömaaeg; tabel'.