[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

munstükk : munstüki : munstükki van 'puhkpilli suuline, huulik; piibu-, suitsupits'
← saksa Mundstück '(mänguriista) huulik; (sigareti) pits; suurauad'
Saksa allikas on liitsõna: Mund 'suu' + Stück 'tükk'. Liitsõna järelosis on ka eraldi laenatud, tükk2.

niplis : niplise : niplist 'luu- v puupulkade ümber mähitud niitidest nende vahelduva keeramise ja ristamisega pitsipadjal põimitud pits'
← alamsaksa knuppels 'pitsid'
← rootsi knyppel, knippel 'malakas, vemmal'; van 'niplamispulk'
Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve saksa vaste, nüppel.

pits1 : pitsi : pitsi 'mustriline võrkkudum'
← saksa Spitze 'pits'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits2, pits3, pitsu1.

pits2 : pitsi : pitsi 'napsiklaas v napsiklaasitäis'
← saksa Spitzglas 'väike alt ahenev joogiklaas, eelkõige veini jaoks'
← baltisaksa Spitzglas 'likööriklaas'
Esialgu laenatud liitsõna pitsklaas on eesti keeles lühenenud. Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits3, pitsu1.

pits3 : pitsi : pitsi 'ots; piibuvarre peenem, suhu käiv osa; sigari-, sigaretihoidik'
← saksa Spitze 'terav ots, teravik, tipp; ots, nina; sigaretihoidik'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pitsu1.

pitsu1 : pitsu : pitsut kõnek 'väike koer, kutsu'
← saksa Spitz 'kikk-kõrvade ja rõngas sabaga pikakarvaline toakoer (ilukoeratõug)'
Laenatud on teisigi samatüvelisi sõnu, pits1, pits2, pits3 .

topka : topka : topkat '(viina)pits'
← vene stópka 'viinapits, napsiklaas'