[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
?balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

pistma : pista : pistan '(teravaotsalise esemega) torkama; suruma, toppima; asetama'
püsti
liivi pistõ, püstõ 'pista, panna'
vadja pissää 'pista, panna; torgata; (kodulooma) tappa'
soome pistää 'pista, torgata; panna'
isuri pistää 'pista, torgata; panna'
Aunuse karjala püstiä 'pista, torgata; ahinguga kala püüda; panna'
lüüdi püštädä 'pista, torgata'
vepsa pištta 'lükata, pista; püsti panna'
saami bastit 'suuta, võimeline olla'
mari pǝ̑štaš 'panema, pistma; määrama'
Läänemeresoome-mari tuletis samast tüvest, mis on sõnas püsima. püsti on läänemeresoome tuletis. püstitama on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pystyttää 'püsti panna; ehitada, rajada'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piste 'sirge; pikk ja sihvakas' (← püsti).

suruma : suruda : surun '(tugevasti) vajutama, rõhuma; pressima, litsuma; pigistama; toppima; pingutama, pingutades edasi liikuma'
suru,surve
liivi surrõ 'muljuda, purustada, tampida'
vadja survoa 'suruda, tampida, pressida'
soome survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
isuri survoa '(katki, peeneks) suruda; toppida'
Aunuse karjala survuo 'peeneks tampida, muljuda, peenestada; kolkida (pesu); valu põhjustades muljuda; sebida; sõeluda, kihada (kihulased)'
lüüdi survoda '(katki) suruda'
vepsa surda '(puruks) tampida, (pesu) kolkida'
mari šuraš '(katki) suruma, tampima; pistma, torkama'
ungari szúr 'torkama, pistma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka surnuk.

suskama : susata : suskan 'torkama, pistma'
lõunaeesti tsuskma
liivi šoškõ, tšoškõ 'kepiga, ridvaga lükata, torkida'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas susima. Lähedase eesvokaalse tüve vasted on lõunaeesti (t)süskmä 'suskima', liivi siskõ 'torgata, pista', soome sysätä 'tõugata, lükata', isuri süssiiä 'tõugata, lükata', saami saskat 'sügada, nõtkutada; paarituda (isase põhjapõdra kohta); sugulises vahekorras olla', mari šüškaš 'toppima, täitma; lükkama, pistma; laadima; kirnuma'.

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur