[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht'
◊ asuma
● liivi azūm 'ase, voodi; jälg; koht'
vadja asu 'tööriist; (toidu)nõu, anum; laev', asuma 'asi', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink, järi'
? handi ăsəm 'padi'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene mrd ázunik 'veerandliitrine viinapudel' (← asunik). Vt ka asi, asima, selmet.

järi : järi : järi 'madal pingike'
◊ järg2
● vadja järtšü 'pink'
soome mrd järky 'järi, pink'
isuri järkü 'järi, pink'
Läänemeresoome tüvi. Soome vaste võib olla eesti või isuri laen. Eesti murretes esineb enamasti variant järg. järi on nõrga astme üldistumisel tekkinud tüvevariant.

laamits : laamitsa : laamitsat 'laiendusraam'
Ilmselt on rahvaetümoloogiliselt ühendatud sõna laam ja murdesõna la(a)vits 'reeraam, reepõhi; magamisase, lavats, saunalava; riiul' ← vene lávica 'pink, lavats'.

lavats : lavatsi : lavatsit '(magamis)lava, nari'
○ la(a)vits
← vene mrd lávicа '(seina)pink'
Teise silbi a on tekkinud ilmselt sõna lava mõjul. Eesti keelest on laenatud eestirootsi laves, la'os, lās 'pink'.

pink : pingi : pinki 'hrl kõva jalgadega iste, mis enamasti mahutab mitut istujat'
○ penk
← alamsaksa benk 'pink'
Mõjutada on võinud ka rootsi bänk 'pink'.