[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

kelme : kelme : kelmet 'õhuke ainekiht keha pinnal'; mrd 'kae, silmahaigus'
soome kelme 'kelme, kile; puukoore õhuke pindmine kiht'; mrd 'mähk; kae'
karjala kelmu 'kelme, kile'
? komi keń '(piima vms) nahk, koorik, kile, kelme, kirme'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vt ka kile1.

kirme : kirme : kirmet 'õhuke kord, õhuke kiht'
balti
leedu grėjimas 'koor (piima rasvakiht)'
balti
läti krējums 'koor (piima rasvakiht)'
soome kerma 'koor (piima rasvakiht)'; mrd 'pindmine kiht'
On ka oletatud, et sõnas on sama soome-ugri tüvi, mis murdesõnas keri, kere 'pärnakoor' ning mille vasted on soome mrd keri 'koor, pinnakiht, lumekoorik, toht', isuri keri liitsõnas kerikenkä 'ühest nahatükist suvejalats', saami garra 'koor, kest', ersa keŕ 'puukoor', mokša ker, kär 'puukoor', mari kür 'niin; puukoor', udmurdi kur 'niin; puukoor', komi kor 'puukoor', ungari van kér liitsõnas agykér 'ajukelme', mansi kēr 'koor' ja handi kar 'puukoor; korp, koorik (haava peal)' (või handi ker 'lumekoorik').

marrask : marraski : marraskit 'naha õhuke pindmine kiht, epiderm'
mardus
algindoiraani *mr̥tá-s
vanaindia mr̥tá-ḥ 'surnud'
avesta mərəta- 'surnud'
liivi mārdig- liitsõnas mārdig-nō 'marrasnahk'
vadja marras 'õrn, habras; marras- (naha kohta); eluvõimetu, nõrk, surmale määratud'
soome marras 'suremas, põdur; surnu, kadunuke; surmaenne; surnukahvatu'
isuri marras 'surija, surmale määratu'
karjala marras 'lõputu, igavene; kelts'
lüüdi mardas- liitsõnas mardàsnahk 'marrasnahk'
Eesti keelest on laenatud vene mrd marduj 'kurat'. Vt ka mardikas.

muld : mulla : mulda 'maakoore pindmine kobe kiht, millesse kinnituvad taimede juured'
alggermaani *mulđō
vanaislandi mold 'maa(pind), pinnas'
vanarootsi muld 'maa(pind), pinnas'
gooti mulda 'tolm'
liivi mūlda 'muld'
vadja multa 'muld; pori; savi'
soome multa 'muld'
isuri mulda 'muld'
karjala multa 'muld, maa'
lüüdi muld 'muld'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi mulld 'kartuleid muldama' (← muldama).

pind1 : pinna : pinda 'eseme, olendi vm väliskiht, pealmine kiht; maakamar; alus, põhi, jalgealune; vedeliku v vedela aine ülemine piir, selle pealmine kiht; pindala, ala (suuruselt)'
alggermaani *spinda-
vanainglise spind 'pekk, rasv'
alamsaksa spint 'maltspuit'
saksa mrd Spint 'pekk, rasv; maltspuit'
liivi pīnda 'väline kiht; maltspuit'
vadja pinta 'pind, pindmine osa, pinnasekiht'
soome pinta 'pind'; mrd 'maltspuit; (sea) pekk, (hülge) nahk ja selle all olev rasvakiht'
isuri pinda 'pind'
Aunuse karjala pindu 'pind; maltspuit; keha, ihu, nahk'
lüüdi pint(e͔) '(puutüve, vee) pind; (looma) nahk'
vepsa pind 'maltspuit; männilatt, millest tehakse korvide jaoks laaste; (vee) pind'
Vt ka pind2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur