[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

konku : konku : konkut kõnek 'väike (pime) ruum'; mrd 'kerge puuehitis, panipaik, kõrvalruum'
○ kunku
← vene mrd kón’ka 'voodi, magamisase'
Otseseks laenuallikaks on käändevorm kón’ku.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

pime : pimeda : pimedat 'valgusetu v valgusvaene, vähese valgustusega; valguse puudumine v selle vähesus; mittenägev, nägemisvõimetu'
● liivi pi’mdõ 'pime'
vadja pimiä 'pime; pimedus; tume, must; mittenägev, nägemisvõimetu'
soome pimeä 'pime, hämar'
isuri pimmiiä 'pime'
Aunuse karjala pimei 'tume, pime'
lüüdi pimed 'pime'
vepsa pimed 'pime; pimedus'
udmurdi pejmi̮t 'pime; pimedus'
komi pemi̮d 'pime; pimedus'
neenetsi pæwᵊďa 'pime; pimedus'
eenetsi peiza 'pime; pimedus'
nganassaani χoimǝgǝ 'pimedus'
Uurali tüvi.

sõge : sõgeda : sõgedat 'rumal, segane; mõistust mitte arvestav, tunnetel v vaistul põhinev, arutu, meeletu; (kerge kirumissõna:) hullvaim, pimeloom, põrguline; pime, nägemisvõimetu'
○ kirderanniku soge
● liivi so’gdõ 'pime, nägemisvõimetu'
vadja sõkõa 'pime, nägemisvõimetu; harimatu, tume; toores, ebaküps'
soome sokea 'pime, nägemisvõimetu'
isuri sokkiia 'pime, nägemisvõimetu'
Aunuse karjala sogei 'pime, nägemisvõimetu'
lüüdi soged 'pime, nägemisvõimetu'
vepsa soged 'pime, nägemisvõimetu'
Võib olla tuletis soga tüvest.

sõra- liitsõnas sõrasilm 'pime klaasise läikega silm (nt hobusel); sunnik, põrguline'
Tõenäoliselt sama tüve variant mis murdesõnas hõrasilm 'sõrasilm, kõõrdsilm'. Sel juhul on tüve vasted vadja õrahtaa 'sõõrduda', soome hera 'juustuvesi, vadak', isuri hera- liitsõnas heravesi 'juustuvadak', Aunuse karjala hera 'marjamahl', lüüdi hera 'vedelik' ja võib-olla ka liivi õrā 'ila, sülg (eriti loomadel innaajal)'. Tüve on peetud germaani laenuks, ← alggermaani *sera-, või vanemaks, indoeuroopa laenuks, ← indoeuroopa *serom *, mille vaste on ladina ladina serum 'juustuvesi, kohupiimavesi, petipiim, vadak'. Vt ka hõrak-, sõõrduma.

sünge : sünge : sünget '(rusuvalt) pime v väga tume; rusuv, masendav; väga morn, kibestunud'
← soome synkeä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünk. Soome sõna võib olla balti laen, ← tüvi, mille vaste on leedu sunkus 'raske'.

sünk : sünga : sünka '(rusuvalt) pime v väga tume'
← soome synkkä 'pime, tume; must; sünge'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sama tüvi on laenatud sõnas sünge.

tume : tumeda : tumedat '(värvuste, toonide kohta:) mustjas, mittehele; vähese valgusega v valgusetu, pime; (helide, häälte kohta:) pehme ja madal, sügav; selgusetu, segane, ebamäärane; halb, ebameeldiv, negatiivne; (tunde, meeleolu kohta:) ängistav, rusuv, sünge, nukker'
? ← balti *tum-, *dum-
leedu temti 'hämarduma, pimenema', tamsus 'pime; tume'
läti tumšs 'tume; pime', timt 'tumenema, pimenema'
● vadja tuma 'sompus, udune, pilvine'
soome mrd tumea 'tume, hämar'
Aunuse karjala tumakko 'hämar, pilvine; tume, tuhm; kume', tumei 'hämar, pilvine; tume, tuhm'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tõmmu.