[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pilv : pilve : pilve 'atmosfääris hõljuv pisikeste veepiiskade ja jääkristallide kogum; muude hõljuvate osakeste kogum; suur (tihe) parv'
◊ pilvik
● liivi pīla 'pilv'
vadja pilvi 'pilv'
soome pilvi 'pilv'
isuri pilvi 'pilv'
Aunuse karjala piľvi 'pilv; parv'
lüüdi piľv(i) 'pilv'
vepsa piľm, piľv 'pilv'
saami balva 'pilv'
ersa peľ 'pilv'
mokša pejǝľ 'pilv'
mari pə̑l 'pilv'
udmurdi piľem 'pilv'
komi mrd pil, piv 'pilv'
handi pä̆ləŋ 'pilv'
ungari felhő, felleg 'pilv'
Soome-ugri tüvi.

pilvik : pilviku : pilvikut 'väga hapra lihaka viljakehaga piimmahlatu söödav kandseen (Russula)' pilv

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
○ lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
← balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
● liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

terendama : terendada : terendan 'õhus peegeldama, kangastama; õhus peegelduma, kangastuma; vaimusilmas heiastuma, kujutlusse kerkima'
← balti *ster-
läti stars 'kiir', atstars 'peegeldus, vastuhelk, kuma', starot sõnas atstarot 'kiiri tagasi peegeldama, särama lööma'
On ka arvatud, et tüve vasted on soome van srmt terhentää 'tuulevarju pakkuda; hämardada, valgust varjata', mrd terhentyä, terhetä 'selgineda (ilma kohta)'; terhen van srmt '(tuule)vari, varjupool'; mrd 'udu; õhuke pilv; tulelõõm' ja karjala rhvl terhen 'udu' ning tegemist võib olla sama tüve variandiga mis sõnas ternes, milles häälikud on kohad vahetanud (*terneh > *terhen > tere-). Kaasnenud on tähendusmuutus 'piim, valge vedelik' > 'udu' > 'kangastus, kangastama'.