[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

pilkuma : pilkuda : pilgun '(kiiresti) edasi-tagasi liikuma (silmalaugude kohta); vilkuma, välgatlema'
? ← alggermaani *blika-
vanaislandi blika, blíkja 'välkuma'
vanarootsi blika 'nähtavale tulema'
saksa blicken 'vaatama; välkuma, läikima, kumama'
● liivi pilkõ 'pilgutada, välkuda, särada', pilktõ 'kissitada; silma pilgutada'
vadja pilkuttaa 'vilksata, vilksamisi vaadata', pilkka 'pilk'
soome pilkottaa 'natuke paista, vilksatada'
Aunuse karjala piľčoittua '(silmi) pilutada, natuke paista, vilksatada; vilkuda, särada, helkida', piľkettiä 'vilkuda, särada, helkida'
? lüüdi piltšotada 'paista (tuli)'
vepsa pilkta 'vilkuda, välgatada; sädeleda', piľkištada 'vilkuda; vidutada, kissitada; välja vaadata'
Tähenduses 'pilgutama' on tõenäoliselt olnud ka hilisemaid mõjutusi. Liitsõna silmapilk on ilmselt tõlkelaen, vrd saksa Augenblick 'silmapilk, hetk', Auge 'silm'. Sama germaani tüvi on pilkama laenuallikas. Vt ka pilgeni, pilkane.

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
◊ silm2
● liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.