[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

naerma : naerda : naeran 'naeru kuuldavale laskma; pilkama; naist võrgutades v vägistades ära teotama'
○ lõunaeesti naar(d)ma, kirderanniku naurama
● liivi na’grõ 'naerda; pilgata'
vadja nagraa 'naerda; (ära) petta v narrida'
soome nauraa 'naerda; pilgata; ära võrgutada'
isuri nagraa 'naerda; pilgata'
Aunuse karjala nagrua 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
lüüdi nagrada 'naerda; pilgata; ära võrgutada, ära teotada'
vepsa nagrda 'naerda; pilgata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

narr : narri : narri 'kloun, veiderdaja; see, kes teiste meelest mõistlikult ei käitu; tobedavõitu, naeruväärne; ebamugav, piinlik'
← alamsaksa narre 'narr'
Samatüveline tegusõna narrima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa narren 'narritama, narrima, pilkama, ninapidi vedama'. Eesti keelest on laenatud vadja narri (pilke-, narrimis-, sõimusõna), narria 'narrida, pilgata; laimata, põhjata, teotada' ja isuri narria 'sõimata, laita; narrida'.

nälpama : nälbata : nälpan 'limpsama; limpsates ahmama'; mrd 'näppama, napsama'
Võib olla sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mis murdesõnas nälv 'ila' ja mille vasted on soome mrd nälvä 'lima', isuri nälviä 'pilgata, mõnitada; napsida huultega', lüüdi ńälme͕ 'hallitus veepinnal' ja vepsa ńämľotada, ńäľmotada 'närida, mäluda; mäletseda' ning võib-olla ka saami njálbmi 'suu', mari jə̑lme 'keel', ungari nyelv 'keel', mansi ńēlǝm 'keel' ja handi ńälǝm 'keel'. Lähedane tüvi on nt sõnades nälpsama, nilpama, nilbe, nolpsama. Vt ka nälkjas.

pilkama : pilgata : pilkan 'sõnades halvustama v naeruväärseks tegema'
← alggermaani *blika
rootsi mrd blick 'hele sälk, täke puus', bläcka 'puid märkima (langetamiseks)'
● liivi pilkõ, pilktõ 'pilgata'
vadja pilkko, pilkku 'lauk(pea), lauguga (hobuse v lehma kohta, kel valge vööt laubal ja ninal)', pilkata 'pilgata, halvustada, häbistada'
soome pilkka 'pilge, naeruvääristamine; sälk, täke, sisselõige'
isuri pilkka 'pilge, naeruvääristamine'
Aunuse karjala pilku 'täpp, laik, märk; sälk, täke'
lüüdi pilkeh 'laik, täpp'
vepsa pilki̮ida 'tükeldada, lõhkuda (puid, liha)'
Laenamisel on läänemeresoome keeltes häälikud kohad vahetanud. Esialgne tähendus on olnud 'sälk, märk', ka eesti murretes on pilk 'laik'. Pilkamise tähendus on üle kantud, pilge on n-ö häbimärk. Sama germaani tüvi võib olla pilkuma laenuallikas.

reenama : reenata : reenan 'ära määrima, mustama, rikkuma'
◊ rõõnama
← soome rienata 'pilgata, häbistada, rüvetada'; riena 'pilkamine, teotus, rüvetus; kurjade vaimude poolt põhjustatud haigus (rahvausus); häda, takistus'
Sõna on laenatud kirderannikumurretesse ja nende naabermurrakutesse, kust see on toodud kirjakeelde. rõõnama on murdevariant, mis on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses.