[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaisel : kaisla : kaislat 'kõrkjale lähedane vee- ja sootaim (Schoenoplectus)'; mrd 'teatud sootaim; kail [?]'
← alggermaani *gaisilan-, *gaisila-z
vanaislandi geisli 'kepp; kiir'
vanarootsi gisle 'kiir', gēsl, gisl 'piits'
saksa Geißel 'piits; ihunuhtlus'
● vadja glaiza 'kõrkjas; pilliroog [?]'
soome kaisla 'kõrkjas; pilliroog'
isuri klaisa 'kõrkjas'
Aunuse karjala kažľu '(järve)kõrkjas'
lüüdi kažl, gažl '(järve)kõrkjas'
Kuna sõna on levinud peamiselt kirderannikumurretes, on ka arvatud, et see on laenatud soome keelest, ← soome kaisla. Kirjakeeles on sõna kasutusele võetud kõrkjale lähedast taime märkiva botaanikaterminina.

kantsik : kantsiku : kantsikut 'lühike naharibadest punutud piits'
○ kantsikas, kansik, kandsak
← vene mrd kančúk, kánčik 'kantsik, nuut'

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

nuut1 : nuudi : nuuti 'lühikese varrega (punutud) piits'
← vene knut '(ratsa)piits, nuut, kantsik'
← saksa Knute 'nuut'
Sõna võib olla laenatud eri murretesse eri allikatest. Saksa sõna on vene keelest laenatud. Samatüveline tegusõna nuutima võib olla saksa keelest laenatud, ← saksa knuten 'nuutima'.

piits : piitsa : piitsa 'kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v rihmast koosnev löögiriist (hrl looma) sundimiseks, ergutamiseks'
? ← vanavene bičĭ 'piits'
vene bič 'piits, nuut'
Võib olla vanavene või noorem, vene laen. Vähem tõenäoliseks on peetud laenamist alamsaksa keelest, ← alamsaksa pietske 'piits'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīts 'piits'.

plett2 : pleti : pletti 'piits, nuut'
← vene plet’ 'rihmpiits, nuut'

pänts : päntsu : päntsu 'märg sitke kamakas, käntsakas'
● ? liivi pänts 'piits, roosk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pants, ponts.

roosk : roosa : rooska 'piits, kantsik, nuut'
← vene rózga 'vits, roosk; (hrl mitm) vitsahoobid, peks, ihunuhtlus'
Häälikulistel põhjustel on laenamist vene keelest ka kaheldavaks peetud. Erandlik häälikuline kuju võib olla tekkinud segunemisel mõne teise tüvega, nt rood1.