[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

ulatama : ulatada : ulatan 'kellegi poole sirutama, et kätte anda; küünitama; küündima'
◊ ulu
● liivi ulātõ 'ulatada, küündida; küünitada'; ulān liitsõnades ulān-a’lli 'ulu', ulān-allõ 'ulu all'
soome ulottaa 'küünitada, välja sirutada; laiendada'
vepsa ulotuda 'piisata, küllalt olla'
saami ollit 'piisata, küllalt olla'; ollu, olu 'palju'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et uurali tüvi, mille vaste on neenetsi ŋuľiʔ 'täitsa, väga; terve, kogu'. Vt ka ulgu- ja uljas.