[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

piiksuma : piiksuda : piiksun 'heledalt ja katkendlikult häälitsema'
● liivi pī’kštõ 'piiksuda, piuksuda'
vadja piiskaa 'piiksuda'
soome piiskua 'piiksuda, piuksuda, viuksuda'
Aunuse karjala piičkuo, piiskuta 'vilepilli puhuda, et meelitada selle häälega linde v loomi'
lüüdi piiskuta 'piiksuda, piuksuda'
vepsa piskutta 'piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiiksuma, kriiksuma, niiksuma, viiksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt saami biškut 'kireda, kiljuda, kisendada', ersa piškadoms 'kiljatama, karjatama', mokša mrd piškədəms 'kiljatama, karjatama', komi piski̮ni̮ 'piiksuma'.

piipitama : piipitada : piipitan '„piip-piip”-signaale andma, piibitama'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tüve vasted on piibitama '„pii-pii” tegema', soome piipittää 'piiksuda; piibitada', Aunuse karjala piipettiä 'laulda, siristada, säutsuda'.

piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.

piuksuma : piuksuda : piuksun 'heledat katkendlikku häält kuuldavale tooma; peene ja nõrga, ka hädise, argliku häälega rääkima, laulma vms'
● liivi piukšõ 'piuksuda, piiksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, niuksuma, siuksuma, tiuksuma, viuksuma. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti piukšēt 'kisendama (neppide jt lindude kohta)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi piuks, fiuks 'piiksuma, piuksuma; vinguma; halisema'.

rääkuma : rääkuda : räägun 'kärisevat rämedavõitu häält tegema'
◊ rääk
● ? liivi räukõ (oleviku ains 3P rǟkõb) 'karjuda; valjusti nutta; kurta; näuguda, määgida, piiksuda, kraaksuda, krooksuda'
vadja rääkaa, rääkua 'karjuda; hüüda, hõigata; uluda; möögida, määgida, mökitada, kraaksuda jne'
soome rääkyä, rääkkyä 'kisada, karjuda, röökida; möirata; ulguda; suure häälega nutta; kraaksuda'
isuri rääkkiä 'rääkuda, rääksuda'
karjala reäküö 'kisada, röökida; kraaksuda'
lüüdi ŕiägüda, riägüdä 'kisada, karjuda (nt lindude kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rääksuma. Vt ka rääkima.

tiuksuma : tiuksuda : tiuksun 'siutsuma, piuksuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kiuksuma, kriuksuma, niuksuma, piuksuma, siuksuma, viuksuma. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on vadja ťiukata 'siutsuda, säutsuda', soome tiukkua 'sidistada, siutsuda, vidistada', isuri ťš́iukkaa 'sidistada, siutsuda, vidistada', Aunuse karjala tiukkua 'piiksuda, siutsuda', čiukka- 'piiksuda, siutsuda', vepsa čuu̯kta 'siutsuda; loksuda (kana kohta)' ning eesti murdesõnad tiukuma, tsiukma 'piuksuma, siuksuma'.