[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

abu : abu : abu mrd 'piht, pihakoht; abaluukoht; liistik, naiste pihik'
◊ aba-1
● liivi a’b 'õlg', a’b-lū 'abaluu'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome mrd häväs, häpäs, häpä 'looma, peamiselt hobuse selja kõrgeim koht', saami seahpi '(põhjapõdra, lehma, hobuse) selja esiosa'.

laba : laba : laba 'tööriista, eseme vm lai ja lame osa; (jala, suka) pöid'
● liivi labā 'lame pind; laba, lusika kaha'
vadja lapa 'laba'
soome lapa 'piht; turi; laba'
isuri laba '(aeru)laba'
Aunuse karjala laba 'laba; koonlalaud'
lüüdi laba 'hobuse turi; (aeru)laba; lant, koonlapuu istelaud'
vepsa laba 'koonlalaud; (jala)laba'
Inari saami lyepi 'laba'
? mansi -lop liitsõnas kātlop 'kämblalaius'
? neenetsi ləb́a 'aer, mõla'
? eenetsi lobe 'aer'
? nganassaani labaŋ 'aer'
? sölkupi lapu 'aer, mõla'
? matori lia 'aer'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Vt ka labidas, labu.

pihik : pihiku : pihikut 'pluusi v kleidi peal kantav lühike, vööni ulatuv varrukateta taljes jakike; pihaosa kattev alusrõivas (naistel, lastel)' piht1

piht1 : piha : pihta 'vöökoht ja sealt pisut ülespoole, talje; selja ülemine, õlgadevaheline ja -lähedane osa, turi'
◊ pihik
● vadja pihta 'õlg, õlad; turi, piht'
Vt ka pihta.

piht2 : pihi : pihti 'ristiusu kirikus vaimulikule pattude ülestunnistamine ja kahetsemine; (üldisemalt:) millegi avameelne rääkimine v sunnitud ülestunnistamine'
← alamsaksa bicht(e) 'piht, pihtimine'
Samatüveline tegusõna pihtima on samuti laenatud, ← alamsaksa bichten 'pihtima, üles tunnistama; pedantselt üle kuulama'.

piht3 : pihi : pihti 'pilak; (mitm) tangidekujuline pikkade harudega tööriist esemete kinnihoidmiseks sepistamisel, sepatangid; puust klamber esemete, nende üksikosade kinnihoidmiseks, fikseerimiseks vms'
● vadja pihed 'tangid, pihid'
soome pihti (hrl mitm pihdit) 'tangid, pihid, näpitsad'
isuri pihed (mitm) 'tangid, pihid'
Aunuse karjala piihtet, piihtüöt (mitm) 'tangid, pihid, näpitsad'
lüüdi piihťemed (mitm) 'tangid, pihid'
vepsa pihťhed (mitm) 'tangid, pihid'
saami basta 'klamber; tangid, pihid'
ersa peš- liitsõnas peš-čuvto 'panni saba'
mokša peš 'pilak, peerujalg'
komi peš 'pilak, peerujalg'
Läänemeresoome-permi tüvi.

piht-4 liitsõnades pihtaed, pihttara 'tihe palkidest v jämedatest postidest püsttara'
● ? soome piha 'õu, hoov'
? karjala piha 'õu, hoov; kodu'
? lüüdi piha 'õu, hoov'
? vepsa piha 'lattidest v palkidest vahesein, mis eraldab karjaõue v lauta eluhoonest; vahesein laudas'
? mari peč́e 'aed, tara, aedik'
? udmurdi puč 'teivas'
? komi poč 'roigas, aiateivas'
Võib olla läänemeresoome-permi tüvi. Vt ka püha.

pihta 'vastu; suunas, sihis'; kõnek 'millestki (hrl mingist ajast) alates, saadik, peale'
Võib olla sisseütleva või osastava käände vorm tüvest piht1.

püha : püha : püha 'jumalale, temaga ühenduses olevale v vagale isikule, tema meelelaadile, eluviisile omane; eriti sügavat austust vääriv; tähtpäev, mil ei tehta tööd'
◊ pühendama
? ← alggermaani *wīχa-
vanaülemsaksa wīhen 'pühitsema, õnnistama'
saksa weihen 'laulatama, pühitsema, õnnistama'
● liivi pivā, püvā 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, puhkepäev'
vadja pühä 'paast; (rahvapärane v kiriklik) püha; pühapäev; püha, jumalaga ühenduses olev'
soome pyhä 'püha, jumalaga ühenduses olev; püha, pühapäev'
isuri pühä 'pühapäev, püha; paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
Aunuse karjala pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev; armulaud'
lüüdi pühä 'paast; püha'
vepsa pühä 'paast; püha, jumalaga ühenduses olev'
saami bassi 'püha, pühapäev'
Germaani laen on häälikulistel põhjustel kaheldav. Teisalt on arvatud, et tegemist võib olla murdesõnas piha(aed) 'varbaed, kiviaed, surnuaed' oleva tüve variandiga, piht-4. Nt soome van srmt pyhä 'rahustamine, kaitsmine, hoidmine', pyhitys 'rahustamine; loomade eest kaitstud piiratud ala', pyhätä 'eraldada, kaitsta, taraga ümbritseda'. Tähenduse areng on sel juhul olnud 'teivas' > 'tara, aed' > 'õu' > 'eraldatud maa-ala' > 'püha'.