[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

pihl : pihla : pihla 'sulgjate liitlehtede, suurte valgete õisikute ning sügisel punaste marjakobaratega väike puu v põõsas (Sorbus)'
● liivi pī’lõg 'pihlakas'
vadja pihlaga, pihlaja 'pihlakas'
soome pihlaja 'pihlakas'
isuri pihlaja 'pihlakas'
Aunuse karjala pihlai 'pihlakas'
lüüdi pihľ 'pihlakas'
vepsa pihľ 'pihlakas'
ersa piźol 'pihlakamari', piźolks 'pihlakas'
mokša piźəl 'pihlakamari', piźəlks 'pihlakas'
mari pə̑zle 'pihlakas'
udmurdi paleź 'pihlakamari'
komi peli̮ś 'pihlakamari'
handi piśar 'pihlakamari'
mansi paśar 'pihlakamari'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti pīlādzis ja tõenäoliselt ka baltisaksa Piel-, Pil-, Pihl- liitsõnades Pielbeere, Pilbeere, Pihlbeere 'pihlakas'.

poop- liitsõnas pooppuu 'hõlmiste lihtlehtede ja oranžpunaste viljadega pihlakas (Sorbus intermedia)'
○ koop-, poobus
Pooppuu puit on omadustelt lähedane pöögi puidule. Seepärast arvatakse, et ka pooppuu nimetus on pärit pöögi alamsaksa või rootsi nimetusest, ← alamsaksa boke 'pöök' või ← rootsi bok 'pöök'. Eesti keelest on laenatud Saaremaalt registreeritud baltisaksa Popen- liitsõnas Popenbaum 'pooppuu'. Vt ka pöök.