[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

hoidma : hoida : hoian 'kinni pidama; olla laskma; säilitama; ohjeldama; hoolitsema, millegi järele valvama; kiindunud olema'
● liivi voidõ 'hoida, valvata; säilitada, alles hoida; pidada'
vadja oitaa 'hoida, kaitsta; armastada, hellitada; (karja) hoida, karjatada; säilitada; säästa, kokku hoida'
soome hoitaa 'hoolitseda, hoolt kanda, hoida; sooritada, korraldada, ajada; juhtida; pidada, kasvatada'
isuri hoitua 'säästa, säilitada, alles hoida'
karjala hoitoa 'hoida, hoolitseda; säilitada'
Läänemeresoome tüvi.

kartma : karta : kardan 'hirmu tundma, mitte julgema midagi teha; midagi halba oletama; midagi ebameeldivaks pidama ja seda mitte sallima; millegi suhtes tundlik olema, midagi mitte taluma'
● liivi kartõ 'hirmu tunda; tundlik olla'
vadja karttaa 'hirmu tunda; vältida, hoiduda'
soome karttaa 'vältida, eemale hoid(ud)a'
isuri karttaa 'hirmu tunda; vältida, eemale hoid(ud)a'
Läänemeresoome tüvi.

katsuma : katsuda : katsun 'käega, sõrmedega puudutama, puudutades kompama; midagi teha püüdma, proovima; millegi sobivust, tugevust vms järele proovima; maitsma, pisut sööma v jooma; vaatama, kaema'; mrd 'hankima, otsima, muretsema; kalapüünist tühjendama; millegi peale mõjuma'
◊ katsik
● vadja kattsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; hankida, muretseda; midagi teha püüda'
soome katsoa 'vaadata; külastada; järele vaadata, hoida; välja vaadata, valida; hooldada; arvata, millekski pidada'
isuri katsoa 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; kogeda, märgata; võrke nõuda; ennustada'
Aunuse karjala kaččuo 'vaadata; üle vaadata, kontrollida; hoida, hoolitseda; hoolida; arvata, kellekski v millekski pidada; välja valida, hankida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
lüüdi kaťťš́oda 'vaadata; märgata; üle vaadata, kontrollida; järele vaadata, hoida; võrke nõuda; tahta, heaks arvata'
vepsa kacta 'vaadata; järele vaadata, hoida, hoolitseda; midagi teha püüda, proovida'
saami geahččat 'vaadata; millekski pidada; karjatada, järele vaadata; oodata'
? komi kaźavni̮ 'märkama, avastama; taipama, ära arvama'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on oletatud, et hilisem germaani (? skandinaavia) laen, ← algskandinaavia *gātijan-, mille vasted on vanaislandi gæta 'valvama, kaitsma; järgima, kinni pidama' ja vanarootsi gǣta 'karjatama, hoidma, järele vaatama'.

kestma : kesta : kestan 'ajaliselt vältama; vastu pidama; püsima, pidevalt eksisteerima'; mrd 'ruumiliselt ulatuma; tasuma, väärima' kesk

kärsima : kärsida : kärsin 'millekski kannatust omama, maldama, läbema'
● vadja tšärsiä 'kannatada, taluda'
soome kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
isuri kärsiä 'kannatada; taluda; karistust kanda'
karjala kärsie 'kannatada; taluda'
saami gierdat 'kannatada; taluda; vastu pidada'
ersa kiŕďems 'hoidma, kestma, säilitama'
mokša kiŕďəms 'hoidma; vastu pidama; takistama'
mari kertaš 'võima, suutma'
Läänemeresoome-volga tüvi. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χarđ(w)ijan- 'kõvaks tegema'. Volga keeltesse on tüvi sel juhul laenatud läänemeresoome keeltest.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

lugema : lugeda : loen 'kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama; mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama; arvestama; pidama, arvama'
◊ lugu
● liivi lu’ggõ 'loendada; lugeda'
vadja lukõa 'lugeda; palvetada; jutlustada; itkeda; posida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
soome lukea 'lugeda; õppida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
isuri lukkiia 'loendada; loitsida; raamatut lugeda; (millekski, kellekski) pidada'
Aunuse karjala lugie 'lugeda; loendada'
lüüdi lugeda 'lugeda; loendada; korrutada, korrata'
vepsa lukťä 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; loitsida'
saami lohkat 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; jutustada, ütelda'
ersa lovoms 'loendama; (millekski, kellekski) pidama'
mokša luvǝms 'lugema; loendama, arvutama; (millekski, kellekski) pidama'
mari luδaš 'lugema; loendama'
udmurdi li̮dǯ́i̮ni̮ 'lugema; loendama, arvutama'
komi li̮ďďi̮ni̮ 'lugema; loendama'
? handi lŏŋət- 'lugema'
mansi lowint- 'lugema; loendama; (millekski, kellekski) pidama'
? ungari olvas 'lugema'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti luga 'näidend' ja eestirootsi logo 'lugu, jutustus; tähelepanuväärne juhtum; laul, luuletus' (← lugu). Vt ka loetlema.

mõtlema : mõtelda : mõtlen 'keeruka ajutegevuse abil asjade, nähtuste vm omadusi ja seoseid leidma, järeldusi ja otsustusi tegema; kavatsema; kujutlema'
← alggermaani *metō(ja)n-, *metan-
vanaislandi meta 'mõõtma; hindama, väärtustama'
vanarootsi mäta 'mõõtma; hindama, väärtustama'
vanasaksi metan '(kellekski, millekski) pidama'
● liivi mõtlõ 'mõtelda'
vadja mõtõlla 'mõtelda'
-le- on läänemeresoome tegusõnaliide. Vt ka mõõtma, välmima.

mälestama : mälestada : mälestan 'austades meelde tuletama'; mrd 'meeles olema, pidama'
◊ mälu
● ? liivi mǟ’dlõ 'mäletada, mälestada'
vadja mälehtää 'mäletada, meenutada', mälestää 'mäletada, meeles pidada'
komi malavni̮ 'tundma, tunduma; kompama'
idahandi mäl- 'kobama, kompama'
mansi māleji 'kompama, kompima'
Soome-ugri tüvi.

nägema : näha : näen 'silmadega tajuma; aru saama, tõdema; aimama; kogema, tunda saama; (tulevikus) selgust saama'
◊ nägu, näima
● liivi nǟ’dõ 'silmadega tajuda'
vadja nähä 'silmadega tajuda; tunda, tunda saada'
soome nähdä 'silmadega tajuda; märgata, leida; aimata, ette näha; kogeda, tunda saada'
isuri nähhä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada'
Aunuse karjala nähtä 'silmadega tajuda; kogeda, tunda saada; karistada (jumala kohta); vaadata; märgata, aru saada'
lüüdi ńähtä 'silmadega tajuda'
vepsa ńähta 'silmadega tajuda; vaadata'
saami niegadit 'und näha'
ersa ńejems 'nägema'
mokša ńäjəms 'nägema'
udmurdi van naani̮ 'vaatama, kontrollima'
handi ni-, nĭ- 'paistma, näha olema; valge (mitte pime) olema; kumama, ähmaselt paistma'
mansi nēγl- 'paistma, nähtavale tulema'
ungari néz 'vaatama; otsima; (kedagi kellekski v millekski) pidama; arvestama, silmas pidama'
Soome-ugri tüvi. nägu ja näima on läänemeresoome tuletised, sõnas näima on *k vaste vokaalide vahelt kadunud (*näkü- > näi-). Vt ka ennäe.

oksima : oksida : oksin van 'oksjonit pidama, oksjonil maha müüma'
← saksa Auktion 'oksjon, enampakkumine'
Laenu muganemist on mõjutanud baltisaksa hääldus, kus au hääldati ka o-na.

omistama : omistada : omistan 'midagi kellelegi v millelegi iseloomulikuks v kuuluvaks arvama, kellelegi v millelegi kuuluvaks pidama' oma

ootama : oodata : ootan 'kuskil viibima, arvestades kellegi saabumist v millegi toimumist; millelegi lootma, igatsema, soovima'
● liivi vȯ’dlõ 'oodata'
vadja oottaa 'oodata'
soome odottaa 'oodata'
isuri oodella 'oodata'
Aunuse karjala vuottua 'oodata'
vepsa vottatada 'oodata'
Pite saami ådsotet 'oodata'
ersa učoms 'ootama'
mokša učǝms 'ootama'
mari βuč́aš 'ootama'
? sölkupi āččǝ- 'valvama, jälgima'
On arvatud, et võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas oda. Tähendus on sel juhul muutunud: 'kaitsma, vahti pidama' > 'jälgima, valvama' > 'ootama'.

passima : passida : passin 'sobima, kõlbama; proovima, sobitama; ootama ja vahtima, varitsema; ümmardama, majas teenima'
← alamsaksa passen 'sobivaks, parajaks tegema; tähele panema, arvestama, hoolima'
← saksa passen 'paras olema; sobima; silmas pidama, silma peal hoidma'
Samatüveline omadussõna paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa paslik. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Passja 'ümmardaja, teenija' (← passija).

peatama : peatada : peatan 'tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, seda katkestama' pidama

pelgama : peljata : pelgan 'hirmu tundma, mitte julgema v söandama midagi teha; midagi ebameeldivaks pidama ning võimaluse korral vältima; midagi halba v ebameeldivat arvama v oletama'
◊ peletama
? ← indoeuroopa *pelh₁-
gooti us-fil-ma 'hirmunud'
vanainglise fæla 'ehmatama'
rootsi mrd fäla vid 'ehmuma'
● Salatsi liivi pälg 'karta; ehmuda'
vadja pellätä 'karta'
soome pelätä 'karta'
isuri pölädä 'karta'
Aunuse karjala pöľľättiä 'hirmutada, kohutada', pöľľästüö 'karta, ehmuda'
lüüdi pölgästüdä 'ehmuda'
vepsa pöľgastuda, peľgästuda 'ehmuda'
saami ballat 'karta'
ersa peľems 'kartma'
mokša peľəms 'kartma'
udmurdi mrd puwi̮ni̮, van puli̮ni̮ 'kartma'
komi povni̮ 'kartma'
handi pal- 'kartma'
mansi pil- 'kartma'
ungari fél 'kartma'
neenetsi ṕíľuʔ- 'hirmul olema, hirmu tundma'
eenetsi pida- 'hirmul olema, hirmu tundma'
nganassaani χiliʔ- 'kartma'
sölkupi pī- 'kartma'
kamassi pim- 'kartma'
matori himǝr- 'kartma'
Tuletis pelgur on keeleuuenduse ajal soome keelest laenatud, ← soome pelkuri 'arg inimene'. Vt ka pelg, pelutama.

pidama : pidada : pean 'kohustatud v sunnitud olema; sobivaks, vajalikuks osutuma; kavatsema; hoidma'
◊ peatama, pidev, pidi, pidu
● liivi pi’ddõ 'hoida, kanda; arvata'
vadja pitää 'sunnitud, kohustatud olla; kinni pidada v hoida; hoida, säilitada; tähistada, korraldada'
soome pitää 'hoida, pidada; kanda, kasutada; pidada, korraldada'
isuri pitää 'hoida; riideid kanda; pühi tähistada, pidutseda; kohelda külalisi; vaja olla, kohustatud olla'
Aunuse karjala pidiä 'hoida; kanda; kulutada, raisata'
lüüdi piďädä 'hoida, kasutada; kulutada, raisata; vaja olla; pidutseda, tähistada; sunnitud, kohustatud olla'
vepsa pidada '(kinni) hoida; säilitada; kanda; suhtuda; kulutada, raisata; vaja olla'
ersa peďams 'ühendatud olema, ühinema, kleepuma, kinni haarama, jääma'
mokša peďəms 'kinni jääma, (kinni) haarama, klammerduma'
? handi pĭt- 'sattuma, jõudma; kinni jääma; suubuma'
? mansi pat- 'sattuma; algama, hakkama; kukkuma'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. pidi on da-tegevusnime vana käändevorm. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pito 'vabaõhupidu', pido 'peoõhtu' ja baltisaksa Piddu 'pidu' (← pidu).

pidev : pideva : pidevat 'ühtlase (ajalise) protsessina toimuv, lakkamatu, katkematu; (ruumiliselt) katkematu, sidus, vahedeta' pidama

pidi 'mööda, mingi maa-ala, ruumi piires v ulatuses; millegi külge kinnitatuna; millegi põhjal' pidama

pidu : peo ~ pidu : pidu 'seltskondlik koosviibimine (söökide ja jookide, ka tantsuga)' pidama

prassima : prassida : prassin 'joomapidu pidama, laristades pummeldama; priiskama'
◊ rassima
← alamsaksa prass 'pidutsemine, pidusööming', brassen 'käratsema; prassima, priiskama'
rassima on tähenduslikult eristunud tüvevariant, tähendust võib olla mõjutanud baltisaksa brasseln 'ajaviiteks maadlema, rüselema, hullama'. Vt ka praaseldama.

põlgama : põlata : põlgan 'üleolevalt ja halvustavalt suhtuma, kedagi alaväärseks pidama v mitte sallima; midagi vastumeelseks pidama ja seda vältida püüdma v sellest ära ütlema'
○ kirderanniku polgama
● liivi pȯlgõ 'laimata; noomida; põlata'
vadja põlgõttaa '(hobustega) pahmata, pahmast tallata (rehepeksmisel)'
soome polkea 'tallata, sõtkuda, trampida'
isuri polkia 'tallata, sõtkuda'
Aunuse karjala polgie 'astuda; tallata, sõtkuda; kiusata, solvata'
lüüdi polgeda 'tallata, sõtkuda, trampida'
vepsa puu̯kta 'peale astuda'
Läänemeresoome tüvi.

rehkendama : rehkendada : rehkendan 'arvutama; arvestama'
○ rehjendama, rehvendama, rehhendama, reihendama
← saksa rechnen 'arvutama; arvestama, arvesse võtma; lugema, arvesse minema; arvama, pidama'
Laentüvele on lisatud liide -nda-.

seisma : seista : seisan 'jalgadega millelegi toetudes püstiasendis olema; olema, asuma, asetsema; vastu pidama, säilima; ühel kohal olema'
○ lõunaeesti saisma
● vadja sõisa 'seista'
soome seisoa 'seista'
isuri seissa 'seista'
Aunuse karjala seižuo 'seista'
lüüdi šeižuda 'seista'
vepsa sii̯šta 'seista'
saami čuožžut 'seista'
? ersa śťams 'tõusma, ulatuma'
? mokša śťams 'tõusma; seisma; maksma, hinda omama'
? mari šińč́aš 'istuma, olema; olema, asuma, seisma'
? komi siʒ́ni̮ 'kohta sisse võtma, asuma'
handi laś- '(seisma) panema'
mansi tūśt- '(seisma) panema'
Soome-ugri tüvi.

taluma : taluda : talun 'vastu pidama, välja kannatama; sallima'; mrd 'kandma, tassima'
◊ talutama
● ? vadja tallottaa, tallõtta 'talutada'
soome taluttaa 'talutada'; mrd talua 'talutada, juhtida; järgneda; ise hakkama saada'
isuri taluttaa 'talutada'
Aunuse karjala taluo 'talutada; viia; kaasa võtta; panna'
lüüdi taluda 'viia ja tagasi tuua; talutada; proovida (selga v jalga)'
vepsa taluda 'talutada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka talitama ja taltuma.

tarduma : tarduda : tardun '(jahtudes) kõvaks muutuma, hanguma, hüübima; jäigaks, liikumatuks muutuma, kangestuma'
On oletatud, et võib olla läänemeresoome või soome-ugri tüvi, mille vasted on vadja tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge v kinni hakata; nakata; mõjuda, puutuda', soome tarttua 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', isuri tarttua 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata', Aunuse karjala tartuo 'kinni haarata; sekkuda; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada; mõjuda', lüüdi tarttuda 'kinni haarata; kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; nakata; hakata, alustada', vepsa tartta 'kinni jääda, takerduda; külge võtta v jääda; juurduda; peale tulla, alata (haiguse kohta); hakata, alustada' ja võib-olla ungari tart 'hoidma; säilitama; pidama; arvama; kestma; pooleli v pidama jääma; suunduma; kaasa minema; kartma'. Seos selle tüvega on kaheldav tähenduserinevuse tõttu. Tähendust võib olla mõjutanud saksa erstarren 'kangestuma, jäigastuma; tahkuma'; piltl 'tarduma'. Vt ka tarretama.

tellima : tellida : tellin '(tasu eest) midagi valmistada v sooritada laskma, mingi teenuse osutamist v millegi hankimist taotlema; kedagi millekski palkama, ametlikus korras välja kutsuma; paluma, kutsuma, kauplema; reguleerima, rihtima, sättima'
← saksa bestellen '(ette) tellima; kutsuma, tulla paluma; nimetama, määrama; edasi andma, kätte toimetama; harima, seemendama; (asja) korraldama', stellen 'panema, asetama, paigutama; seadma, reguleerima, üles seadma; muretsema, kohale toimetama; esitama, üles seadma; kinni pidama, kinni püüdma; mingisse seisukorda v olukorda panema v asetama'
← alamsaksa stellen 'panema, asetama'
Tõenäoliselt on sõnas segunenud erinevad laenukihid ja -allikad. Alamsaksa keelest võib olla laenatud teinegi samatüveline sõna, telling.

tingima : tingida : tingin '(tehingu, lepingu) asjaolude v eelduste üle kauplema; midagi põhjustama, tekitama; millekski eeldused andma v eelduseks olema'
← alamsaksa dingen 'asja kohtulikult arutama; apelleerima; läbirääkimisi pidama (eriti lunaraha, ostu- või üüritehingu üle); eestkostjana, kaitsjana esinema'

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
← saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
← rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

toppima : toppida : topin 'midagi v kedagi kuhugi kitsasse kohta suruma, lükkama, asetama vms; (kiirustades v hooletult) midagi kuhugi panema; (kiiruga, vargsi, vägisi) andma; peale pressima, pakkuma, sokutama'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
Sama alamsaksa tüvi võib mõnevõrra hiljem olla laenatud teises tähenduses, toppama. Tõenäoliselt on alamsaksa keelest laenatud ka samatüveline nimisõna, topp1.