[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

haud : haua : hauda 'koht surnu matmiseks, enamasti maasse kaevatud süvend; kalmuküngas'
alggermaani *sauþaz
alamsaksa sōt 'allikas, kaev'
vanainglise sēaþ 'auk; kaev; lomp'
gotlandi sauþr 'kaev'
liivi ōda 'haud; pesa'
vadja auta 'auk, urg; hauakoht jões; haud'
soome hauta 'haud; hauakoht jões v meres'; mrd 'maasse kaevatud augus küpsetatud roog, hautis'
isuri hauda 'auk; haud; hauakoht meres'
Aunuse karjala haudu 'auk, nõgu; lohk, mõlk'
lüüdi haud 'haud; auk, süvend'
vepsa haud 'auk'
Vt ka hauduma.

kast : kasti : kasti '(täisnurkne) säilitus-, transportimis- vms vahend; joonistatud nelinurkne kujund'; mrd 'ruum rehealuse kõrval, kuhu veeti vili enne ahtmist; sillaalune palkidest tugiehitis; pidemed ümber adrahargi keskosa'
alamsaksa kast(e), kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti, kast; (talus) ruum peenestatud õlgede hoidmiseks; reliikviakast; kaasavarakast; sõrmusekivi pesa; vangla; mõõtühik'
Vt ka lampkast.

kimalane : kimalase : kimalast 'pesa pinnasesse v samblasse tegev karvane maamesilane (Bombus)'
vadja tšimo, tšimolain 'mesilane; kimalane'
soome kimalainen 'kimalane'; mrd 'mesilane'
isuri kimalain 'mesilane; kimalane [?]'
Aunuse karjala kimaleh 'mesilane; kimalane'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas kime. On ka oletatud, et väga vana slaavi laen, ← tüvi, mille vaste on vene šmel 'kimalane', kuid seda ei peeta kuigi usutavaks.

pahn : pahna : pahna '(peenem) põhk, sasi; praht, rämps, tarbetu kraam'
?alggermaani *faznā- 'lumi; aganad, õled'
vanaislandi fǫnn 'lumi, hang'
vadja pahna 'pahn, õled loomade allapanuks'
soome pahna 'aluspõhk, pahn; sealaut'
isuri pahna 'sealaut'
Aunuse karjala pahnu 'sea ase'
lüüdi pahn 'karu v mägra pesa'
vepsa pahn 'sea allapanu'
On arvatud, et sama tüve variant võib olla ka lõunaeesti paht 'sealaut', liivi dõz, dõks 'magamiskoht, pesa; põhk'. Vt ka pahmas.

paun : pauna : pauna 'spetsiaalne kott v tasku millegi kaasavõtmiseks v kaasaskandmiseks, märss, seljakott, ranits'
balti
läti pauna 'väike müts; ranits, komps'
liivi pōna 'ranits, komps; pesa'
soome van srmt pauna 'kott, paun'
Soome vaste on tõenäoliselt eesti keelest laenatud.

pesa : pesa : pesa 'loomade valmistatud ehitis, milles nad kasvatavad järglasi v elutsevad; lohutaoline süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib; millegi lähestikku asetseva v omavahel kokkukuuluva kogum'
liivi piezā 'pesa'
vadja pesä 'pesa, koobas, urg; lohk, süvend'
soome pesä 'pesa'
isuri pesä 'pesa'
Aunuse karjala pezä 'pesa; koobas; nõgu, õõs, väike lohk'
lüüdi pezä 'pesa'
vepsa peza 'pesa'
saami beassi 'pesa'
ersa pize 'pesa'
mokša piza 'pesa'
mari pə̑žaš 'pesa'
udmurdi puz 'muna; munand'
komi poz 'pesa'
idahandi pĕl 'pesa'
lõunahandi pit 'pesa'
mansi piťi 'pesa'
ungari fészek 'pesa'
neenetsi ṕiďa 'pesa'
eenetsi pizi 'pesa'
nganassaani χi̮ti̮ 'pesa'
sölkupi pitə 'pesa'
kamassi phidä 'pesa'
matori hide 'pesa'
Uurali tüvi.

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
kirderanniku pehk(o)
pehkima
liivi kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur