[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 3 artiklit

nuust : nuusti : nuusti 'väike kokkukeeratud v -surutud kimp, tuust; nutsak'
liivi nūšt 'kimp, tuust'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi nūsk 'peotäis, salk, tutt; punt, sületäis' (← nuustak(as)).

peo : peo : peod 'pihk; peotäis linu v kanepit'
pihk2
liivi piuv, piu 'pihk'
vadja pivo 'pihk; linapeo'
soome pivo 'pihk, peotäis; linapeo'
isuri pijo 'pihk, peotäis; linapeo'
Aunuse karjala pivo 'pihk, peotäis; linapeo'
lüüdi pivo 'pihk, peotäis; lina- v kanepipeo'
vepsa pijo 'pihk, peotäis'
neenetsi ṕe 'kämmal'
eenetsi pεj 'kämmal'
nganassaani χjaŋ 'kämmal'
sölkupi pīŋ 'kämmal'
kamassi pəŋ 'kämmal'
matori ojme 'minu kämmal'
Uurali tüvi. pihk on tüvevariant, mis võib olla kujunenud *pivo > *pio > *piho > pihu > (astmevahelduslike sõnade analoogial) pihk. Eesti keelest on laenatud isuri piho 'pihk; linapeo' ja vadja piho 'pihk; peotäis; linapeo', pihko 'linapeo'.

sihvka : sihvka : sihvkat kõnek 'päevalilleseeme'
vene mrd sevók 'külvise-peotäis, peotäis seemneid käsitsi külvamisel'
Otseseks laenuallikaks on vene sõna käändevorm sevká. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Sivka 'päevalilleseeme'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur