[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hakkama : hakata : hakkan 'mingi tegevuse juurde asuma, alustama'
● liivi akkõ 'püüda, haarata'
vadja hakata 'raiuda, lõhkuda; peksta'
soome hakata 'lüüa, peksta, taguda; toksida; raiuda; hakkida'
Aunuse karjala hakata 'raiuda; koputada, kopsida'
? ersa čakams 'taguma, koputama, kopsima', čukams 'raiuma; koputama, kopsima'
? mokša čakams 'taguma, koputama, kopsima'
? udmurdi šukki̮ni̮ 'lööma'
? komi čukni̮ 'sattuma; sobima'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Vadja vaste on ilmselt soome laen. Eesti tüve on peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vasted on leedu šokti 'hüppama; tantsima'; mrd 'algama, alustama' ja läti sākt 'algama, alustama' (samast balti tüvest võib olla laenatud ka nakkama). Läänemeresoome tüve või ainult soome, karjala ja vadja vastet on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χakkōjan-, mille vasted on alamsaksa hacken 'lõhkuma, raiuma', vanainglise haccian 'lõhkuma, raiuma'. Vt ka agar ja agu.

hüüdma : hüüda : hüüan 'hõikama, valju häälega käsku, kutset vms edastama; hõigates kutsuma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase tagavokaalse läänemeresoome tüve vasted on soome huutaa 'hüüda; karjuda, kisada; hõikuda; röökida; unnata', isuri huutaa 'hüüda, karjuda', karjala huutoa 'hüüda, karjuda; peksta'. Läänemeresoome tüve on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *hūta, mille vaste on nt gotlandi huti 'hüüdma, karjuma'.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
◊ keevitama
● liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

krõpsuma : krõpsuda : krõpsun 'järsult, katkendlikult, lühidalt krõbisema'
● soome mrd kropsia 'lüüa, peksta'
isuri kropsaa 'kopsida (nt käies)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades krompsuma ja robisema.

lodisema : lodiseda : lodisen '(pool)vedela aine liikumise heli kuuldavale tooma'
◊ lõdisema
● vadja lotisa 'kolistada, koputada; müdiseda; plagiseda; ladiseda, ladistada'
soome lotista 'lirtsuda; plagiseda; lobiseda'
isuri lodissa 'lodiseda, lortsuda'
Aunuse karjala lodišta 'müristada, müriseda; koputada, peksta; tuksuda; kolistada; kõmiseda'
vepsa lode͔ita 'juttu ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lidisema, ludistama, lödi, podisema, võdisema, lobama, logisema, lohakas.

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

lomm : lommi : lommi mrd 'mõlk'
● liivi lo'mmõ 'kalduda; painduda, koolduda'
soome lommo 'mõlk, lohk'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tüve vasted võivad olla ka liivi la’mmõ 'kiruda, sõimata', soome lommata 'laita, maha teha', karjala lommata 'taga rääkida, keelt peksta'. Lähedane tüvi on nt sõnas löma. Vt ka lomp.

lopsima : lopsida : lopsin 'korduvalt lööma, viskama'
◊ klopsima, klõpsuma
● liivi lops 'kõrvakiil'
vadja lopsia 'lüüa, peksta, kõrvakiile jagada', klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
soome lopsia 'lobiseda; süüa, naksata; lüüa, peksta'
isuri klopsahtaa 'kolksatada, klopsatada'
karjala lopsoa 'loksuda, plõksuda; lirtsuda, p(l)atsuda'
vepsa lopsahtada 'plartsatada, potsatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lupsama, kopsima, popsima, ropsima, vops, loppis, loppuma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi hlåps 'hoop, löök' (← lops).

lööma : lüüa : löön 'hoopi v hoope andma; hoobiga heli tekitama; hooga liikudes paiskuma; energiliselt midagi tegema; (järsku) hakkama; järsku muutuma'
◊ lööbima, lööve
● liivi lüöb (oleviku ains 3P) 'lööb'
vadja lüvvä 'lüüa, peksta; lasta'
soome lyödä 'lüüa, peksta'
isuri löövvä 'lüüa; niita'
Aunuse karjala ľüvvä 'lüüa, taguda, peksta'
lüüdi lüödä 'lüüa'
vepsa ľöda 'lüüa, peksta; saviahju laduda; vikatit pinnida'
mari lüjaš 'laskma, tulistama'
komi li̮jni̮ 'laskma; heitma'
mansi laj-, liγ- 'heitma, viskama; paiskama'
ungari lő 'laskma, tulistama'; mrd 'lööma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka leidma.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

pobisema : pobiseda : pobisen 'vaikselt ja ebaselgelt rääkima, pomisema; popsuma, podisema'
● liivi bobīkšõ 'kokutada, pomiseda'
vadja popottaa 'pobiseda, pomiseda'
soome mrd popottaa 'pladrata, vadrata; häälitseda (jänese kohta)', popista 'endamisi v kiiresti rääkida'
isuri pobottaa 'pidevalt käsutada ja poriseda, pobiseda'
Aunuse karjala bobittua 'peksta, nüpeldada; sibada, tippida, tihedate lühikeste sammudega käia'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kobisema, lobama, podisema, pomisema, porisema, posima, pubisema.

raiuma : raiuda : raiun 'terava riistaga hrl tükeldades, katki tehes (pidevalt) lööma; (puid) langetama; (palkidest) ehitama; ägedalt taguma, lööma, vehkima'
◊ raim
? ← alggermaani *rakja-
rootsi räcka 'ulatama, kätte andma; ulatuma; jätkuma, piisama; kestma, vältama'
saksa recken 'sirutama, venitama'
● liivi ra’ḑļõ 'raiuda, purustada; hammustada, salvata'; raigā 'reis, puus; sink, lihakints; (kangastelgede) külgpuu'
vadja raďďoa 'lüüa, taguda, peksta; (palkidest) ehitada; (viljavihke) rabada; kloppida (mune jm); tampida, hakkida, peenestada; raputada'
soome mrd raajoa 'tapetud looma tükeldada; raiuda, purustada'; raaja 'jäse'; mrd 'tapetud looma tükk'
Aunuse karjala ruage 'traav, jooks'
karjala roajuo 'tapetud looma tükeldada'
vepsa raďǵ väljendis raďǵau mända 'traavi joosta'
saami ruvjet 'tapetud looma tükeldada'; ruovji '(looma) jäse, lihakeha osa'
Murretes on tuntud ka samatüveline nimisõna rag(j)a 'reis'. Samatüvelisest germaani allikast võib olla laenatud rakendama. Vt ka raig2.

rookima : rookida : roogin '(põhjalikult) nühkides, kraapides jne puhastama; peksma, lööma'; mrd 'ropsima; parkima'
← algskandinaavia *rōkian
vanaislandi rœkja 'hoolitsema, hoolima kellestki'
● liivi rūokõ 'nahka venitada, parkida [?]'
vadja roottšia 'rookida, puhastada; koorida'
soome ruokkia 'sööta, toita'; mrd 'koristada, puhastada; peksta'
isuri rookkia '(kala) puhastada; laasida; lund rookida'
Aunuse karjala ruokkie 'koristada, puhastada; saaki koristada; tallele panna; toita, hoolitseda'
Laenuallikas on tuletis germaani tüvest, mis on ka eraldi läänemeresoome keeltesse laenatud, roog1.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

sõitma : sõita : sõidan 'mingi liiklusvahendiga liikuma; reisima'
○ kirderanniku soitama
◊ sõitlema
● liivi sõitõ 'karistada, peksta'
vadja sõittaa 'tõrelda, riielda, sõidelda; sõita'
soome soida 'heliseda; kõlada; mängida (muusika)', soittaa 'mängida (pilli)'; mrd 'kiiresti sõita; joosta; ära ajada'
isuri soittaa 'mängida (pilli); kiiresti liikuda; sõita'
Aunuse karjala šoijata 'lüüa; piitsutada'
lüüdi soittoa 'mängida (pilli); tuksuda'
vepsa soitta 'sarve puhuda, vilespilli mängida; kopsida, taguda'
saami čuojahit 'mängida (pilli)'
? mari šoktaš 'mängima (pilli); kostma'
? handi sĭj 'hääl; kõne; kuulujutt; teadmine'
? mansi suj 'kõne; hääl; kisa, lärm; uudis'
? ungari zaj 'müra, lärm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on esialgne tähendus võinud olla 'helisema, kõlama' ning sellest on arenenud tähendused 'sõitma' ja 'riidlema, sõitlema'. On ka arvatud, et esialgne tähendus on jäljendanud hoopis liikumise või liigutuse tekitatud heli. Vt ka soiguma, sõimama.

tapma : tappa : tapan 'kelleltki elu võtma, kedagi surmama; füüsiliselt v vaimselt laostama, rikkuma, kurnama, piinama'; kõnek 'peksma, lööma'
● liivi tappõ 'tappa, veristada'
Salatsi liivi tapp 'tappa, veristada; peksta'
vadja tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; lina lõugutada'
soome tappaa 'tappa, surmata, veristada; reht peksta; kurnata, laostada'
isuri tappaa 'tappa, surmata, veristada; peksta; reht peksta; lina lõugutada'
Aunuse karjala tappua 'tappa, surmata, veristada; kurnata, laostada'
lüüdi tappada 'tappa, surmata; reht peksta'
vepsa tapta 'reht peksta; lina kupardada; lüüa, peksta'
ersa tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama, hakkima; segi ajama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
mokša tapams 'purustama, lõhkuma, hävitama; peenestama; ära v maha v sisse tallama; tammuma'
? udmurdi tapi̮rti̮ni̮ 'trampima; klõbisema, kõlksuma, kõpsuma'
? komi tapki̮ni̮ 'laksatama; esikabjaga lööma (hobuse kohta); pehmelt, vaikselt käima'; tape̮dni̮ 'rusikaga lööma'
? ungari tapod 'tallama, sõtkuma', tapsol '(käsi) plaksutama'
? neenetsi tǝpǝr- 'jalaga tõukama v lööma'
? sölkupi tapir-, tappol- 'jalaga lööma'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Küsitavatena tähistatud kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on nt sõnas tapsima.

uhtma : uhta : uhan 'rohke veega loputama, üle valama; hoogsalt tegema, vihtuma'
◊ uhtuma2
● liivi ū’dõ 'loputada; uhta'
vadja uhtoa 'pesu pesta (kurikaga); peksta, taguda'
soome huuhtoa 'loputada; pesta'
isuri huuhtoa 'loputada'
Aunuse karjala huuhtuo 'loputada, kergelt pesta'
lüüdi huuhtoda 'loputada'
vepsa huhtoida 'loputada'
mokša štams 'pesema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti sõna vormistik on osaliselt kokku langenud uhama vormistikuga, uhkama.

õsuma : õsuda : õsun mrd 'sirbiga vilja lõikama'
● soome hosua 'vehelda, vehkida, vibutada; kiirustada, rutata, rabada, rassida'
Aunuse karjala hozie 'lüüa, peksta; nüpeldada, piitsutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.