[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
lõunaeesti käkmä
kätki
vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

paaduma : paaduda : paadun 'kõvaks muutuma, paakuma; hingelt tuimaks, kalgiks, ükskõikseks muutuma, millestki (hrl halvast, pahelisest) visalt kinnipidavaks muutuma'
paatuma
?alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
vadja paattussa 'hüübida (vere kohta)'
soome paatua 'paaduda, kalgistuda'
Aunuse karjala puaduo 'kõrbema minna, põhja kõrbeda'
lüüdi puaduda 'põhja kõrbeda'
vepsa pattuda 'paisuda, punduda'
Sõna on tuntud murretes, kirjakeeles kasutusele võetud keeleuuenduse ajal soome keele eeskujul. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paistma, peitma. Vt ka pahtuma.

paistma : paista : paistan 'valgust ja/või soojust kiirgama; soojuskiirguses soojendama; näha olema; näima, tunduma'; mrd 'küpsetama'
?alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
liivi paistõ 'paista, särada'
vadja paissaa 'paista, näha olla; särada; küpsetada'
soome paistaa 'paista, särada; küpsetada'
isuri paistaa 'paista, särada; küpsetada'
Aunuse karjala pastua 'küpsetada; kõrvetada, lõõsata'
lüüdi paštada 'küpsetada; paista, särada'
vepsa paštta 'küpsetada; paista, särada'
Arvatakse, et germaani liide on asendatud oma liitega -ista-. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paaduma, peitma. Vt ka paisuma.

paotama : paotada : paotan 'pooleldi avama; ütlema, lausuma, sõnama'; mrd 'peitma' pagema

peesitama : peesitada : peesitan '(mõnuledes) soojendama, sooja käes pikutama; sooj(em)aks tegema, soojendama'
alggermaani *bēja-
liivi peizõ 'soojeneda', peistõ 'soojendada', peislõ 'ennast soojendada'
Sama tüvi on võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma, peitma.

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
?alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

pelg : pelgu ~ pelu : pelgu 'paopaik, pagu'
?alggermaani *felχan, *felgan
vanaislandi fela 'kaitse; peitma, varjama, hoidma'
gooti filhan 'peitma, varjama, matma'
keskülemsaksa be-velhen 'kellegi valdusse, hooleks andma, kellegi kaitsesse uskuma'
● ? soome pelastaa 'päästa'
? karjala pelastoa 'päästa, vabastada valudest'
? lüüdi pelvastada 'päästa'
Eesti keeles on osaliselt segunenud pelgama tüvega.

sopp2 : sopi : soppi 'sisse- või väljaulatuv osa; varjuline paik, nurgatagune; koti vms sügavam osa, nurk'
lõunaeesti tsopp
soome soppi 'nurk, sopp; ahju ja seina vaheline nurk'
karjala soppi 'nurk; tare ikooninurk'
ersa śopoms 'peitma, salajas hoidma, salgama'
mokša śopǝms 'salajas hoidma'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi såpp liitsõnas säkke-såpp 'kotinurk'.

tungima : tungida : tungin 'vastupanu, takistust ületades kuhugi v millessegi minema v end pressima; pürgima, pressima; kuskile levima, kuskil võimust võtma; (uurides) millessegi süvenema, midagi avastama; (asendi kohta:) ulatuma'
vadja tungõta '(vahele) tungida, tükkida; toppida'
soome tunkea 'toppida; (kõrvale) tõrjuda, eest ära lükata; tungida, tükkida'
isuri tunkissa 'tungida, tükkida'
Aunuse karjala tungie 'lükata, tõugata; (sisse) pista, torgata; täis toppida, täis ajada; trügida, tungelda'
lüüdi tungeda 'lükata, tõugata; toppida'
vepsa tunkta 'lükata, tõugata; toppida'
Läänemeresoome tüvi, on arvatud, et häälikuliselt ajendatud. On ka oletatud, et tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on kas ersa toŋgoms 'pistma, (sisse) torkama, toppima; (jalatseid, sokke, sukki) jalga panema', mokša toŋgəms 'pistma, (sisse) torkama, toppima', ungari dug 'pistma, torkama, panema; peitma' või saami coggat 'panna, pista; täis toppida, tuupida; selga panna (riideid)'. Eesti keelest on laenatud läti mrd tunga 'rüsi(jää)' (← tung). Vt ka tungraud.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur