[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

põhk : põhu : põhku 'teraviljavarte sasi, millest terad on viljapeksul eemaldatud'
○ kirderanniku pehk(o)
◊ pehkima
● liivi pȭ’kt 'peenike tolm'
vadja põhku 'põhk; (looma) pesa(paik); pesakond, perekond'
soome pehku 'põhk; allapanu'
isuri pehku 'põhk, õled'
Aunuse karjala pehko 'pehastunud kask'
lüüdi pehk 'pehastunud kask'
vepsa pehk 'seest pehastunud puu v känd, õõnes puu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka pihu.

põrm : põrmu : põrmu 'pihu, peenike puru, kõdu; (vaimulikus ning sellest lähtunud kõnepruugis:) muld, mullapõu, maapind, selle tolm; surnukeha; väga väike hulk'
← balti *berma-
leedu berti 'puistama, välja raputama', bėrimas 'raputus, puistamine; tuulamine'
läti bert 'raputama, puistama', berums 'puistamise tulemus'
● liivi põrm 'tolm'
vadja põrmu 'põrm, kübe; keretäis'
Vt ka põrand, põrnikas.