[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 5 artiklit

jada : jada : jada 'rida'; mrd 'peenar'
liivi jadā 'võrgujada; segadus, korratus'
soome mrd jata 'võrgujada; räimevõrk; jada, rivi; rada'
? saami jáhti 'võrgujada'
Läänemeresoome tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

peenar : peenra : peenart 'hrl ristkülikukujuline pinnakõrgendik lillede v köögivilja, ka puutaimede kasvatamiseks; muud piklikud, hrl looduslikud pinnakõrgendikud'
liivi pīendrõks, pīendriks 'põllupeenar'
vadja peentärä 'peenar'
soome piennar 'peenar; serv, veer'
isuri peentara 'peenar; hauaküngas; kõrgemal olev tee'
Aunuse karjala pienar 'põllupeenar, künnimaa serv'
lüüdi piendäŕ '(põllu)peenar'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Pe(e)ner, Penar 'põllu-, piiripeenar'.

piir : piiri : piiri 'eri territooriume, valdusi vms eraldav tinglik joon maastikul v kaardil; nähtuste levikut eraldav mõtteline joon'
liivi pīr 'piir'
vadja piiri 'joon, kriips; piir; (juukse)lahk; liitekoht'
soome piiri 'ring; ringkond, valdkond; piirkond'
Aunuse karjala piirdiä 'jooni tõmmata, sirgeldada, kribida, kriimustada'
saami birra 'ümber'
ersa piŕe 'aedik, tara'
mokša peŕä 'aedik, tara'
? komi bor 'piir, peenar põllusiilude vahel'
? sölkupi püru, pȫru 'ring, rõngas'
? kamassi pjeri 'ümber'
Läänemeresoome-mordva või uurali tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka pilgeni, piri-.

säng : sängi : sängi 'voodi vm magamisase'
rootsi säng 'voodi, säng; peenar'

tehas : tehase : tehast 'masinaid kasutav tööstuslik tootmiskäitis; vabrik'
soome tehdas 'tehas, vabrik, tootmisettevõte'; mrd 'latter; peenar; tööplats'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. On arvatud, et soome sõna on indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *dheh1tos. See indoeuroopa sõna on tuletis tüvest, mis võib olla tegema laenuallikas, ja võib ühtlasi olla sõna tõhus tüve laenuallikas. Teiste läänemeresoome keelte vasted on ? liivi tiedõz '(jala)jälg; jalg (pikkusmõõt)', karjala tehaš 'paadi pärapingi alune ruum; paadi kaar' ja lüüdi ťeht, tehtaz 'paadi kaarte vaheline ruum'; võib-olla on selle sõna vaste ka eesti vanemas murdekeeles registreeritud teht liitsõnas laevateht 'laeva ehitamise ja vettelaskmise koht'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur