[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lutsima : lutsida : lutsin '(kuuldavalt) imema'
● vadja lutšissaa 'pigistada, suruda, vajutada'
soome van srmt lutsu 'emis, kes imetab'
karjala lutškahtoa 'paugatada, paukuda, plartsatada, plaksatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lotsis, lätsima, sutsima, lutt1. Mõjutada on võinud saksa lutschen 'imema, lutsima'.

pats2 : patsu : patsu 'kerge pehme löök; sellega kaasnev pehme nagu summutatud heli'
● liivi paţš 'löök, plaks'
vadja patsahtaa 'patsatada, platsatada'
soome van srmt patsata 'patsuda, ragiseda'
isuri patsahuttaa 'lüüa'
karjala patšissa, patšata 'paukuda, krigiseda, robiseda; kiiresti rääkida, nutta'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades mats2, potsama, patakas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi båts 'kukkuma'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa Patsch 'plaks, laks, mats'.

paukuma : paukuda : paugun 'valju lühikest ja teravat müra kuuldavale laskma'
● liivi poukõ 'otsa saada, kärvata; paugutada; lõhkeda, praguneda'
vadja paukkaa 'paukuda, raksuda'
soome paukkua 'paukuda; mürtsuda'
isuri paukkaa 'paukuda; mürtsuda'
Aunuse karjala paugua 'müristada, mürtsuda'
lüüdi paukine̮h, paukune̮h 'paukumine'
vepsa poukta 'praksuda, paugutada, paukuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pauk, paok 'pauk' (← pauk).

piug : piu : piugu 'nöör v rihm piitsavarre otsas'
● liivi pīu(v)kka 'silmukala', pi'u(v)kki 'nepi liik'
vadja piukkaa, piukkia 'siutsuda, piuksuda'
soome piukkua 'paugatada, paukuda, naksuda; praguneda'
isuri piukkaa 'piiksuda, piuksuda'
karjala piukkoa 'paukuda, paugatada, naksuda'
vepsa piugutada 'sädistada, vidistada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas piuksuma. On ka arvatud, et eesti sõna on rootsi laen, ← rootsi mrd pjukko 'kitsas, teravaotsaline'.

poksama : poksata : poksan 'järsku lööma, müksama'
◊ põksuma
● vadja boksia 'puksida [?]'
soome poksahtaa 'paukuda, mürtsuda'
isuri poksia 'tõugata, müksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades koksima, toksima, puksima, popsima.

rüdi : rüdi : rüdi 'risla (Calidris)'
Tõenäoliselt sama häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on murdesõna rüdistama 'kolistama' ning soome rytistä 'raksuda, ragiseda; müriseda, koliseda; paukuda; mütsuda, müdistada; lärmata, käratseda' ja Aunuse karjala rüďiz- 'ragiseda, raksuda, koliseda; podiseda'.

rüsima : rüsida : rüsin 'trügima, tõuklema, tunglema; tõukama, lükkama; räsima, sasima'
● soome rysy 'käsikähmlus, kaklus'; mrd rysytä 'riielda, kisada; raksuda, paukuda, koliseda'
Aunuse karjala rüzü 'käsikähmlus, kaklus', rüzistä 'krigiseda, ragiseda, pragiseda; aeglaselt, vaevaliselt liikuda'
? saami rassat 'askeldada; tegutseda, talitada, toimida'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Esitatud saami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud, selle asemel võib saami vaste olla saami rahčat 'rügada, rassida'. Vt ka rüsi.