[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 7 artiklit

lutt1 : lutu : luttu '(sarvest) karjapasun (ka rahvapillina)'
lutt2
vadja luttu '(lehma sarvest) lapselutt; karjasarv, -pasun'
isuri luttu 'eraldunud õõnes sarv; sarvest lapselutt'
vepsa lutt 'karjasarv; vilespill'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnas lutsima.

pasun : pasuna : pasunat 'puust v puukoorest sirge v pisut kõverdatud ilma huulikuta puhkpill; kausshuulikuga vaskpuhkpillide rahvapärane üldnimetus'
passun
alamsaksa basune, bassune 'pasun'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi báson 'pasun, puhkpill'.

putk : putke : putke 'torujas vars v õie osa; paljude sarikaliste sugukonna taimede rahvapärane nimetus; eseme torujas osa, toru'
lõunaeesti pütsk
liivi putk 'vars', puţk(õz) 'lill'
vadja putkõ 'õõnsa varrega taim; taime õõnes vars; rauast toru tööriista osana'
soome putki 'toru; õõnsa varrega taim'
isuri putki 'õõnsa varrega taim; õõnes vars'
Aunuse karjala butki 'õõnsa varrega taim; vilespill'
lüüdi buťk(i) 'õõnsa varrega taim; oblikas'
vepsa puťk, buťk 'heinputk (Angelica); harakputk'
saami boska, boská 'kikkaputk'
ersa počko 'toru; õõnes vars; heinputk (Angelica)'
mokša počka 'putk, vars, kõrs; õõnsus, puu (õõnes) sisemus'
mari puč́ '(relva) toru; kõrs; pasun'
neenetsi pudᵊ 'peaehte (metall)toruke; puusäsi'
sölkupi pūčǝ 'sisemus; roog, putk', puča 'seedriseeme'
kamassi put, pшt 'sisemus, üdi'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi potk 'ava, kuhu vars, käepide pistetakse' ja võib-olla ka läti puķe 'lill'.

truba : truba : truba 'trompet; pasun'; mrd 'korsten; (suitsu-, kaevu-, kuivendus-, jahu-)toru'
vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Tüvi on korduvalt laenatud, truba on suhteliselt hiline laen. Varasem laen samast allikast on truup.

truup : truubi : truupi 'lõõr; toru; pliidi, ahju soemüür; väike sild'; mrd 'ahjupink; ahju külje sees olev süvend'
ruup
vene trubá 'toru; tõri; korsten; kanal, lõõr, truup; pasun'
Mõnevõrra hilisem laen samast allikast on truba.

tõri : tõrve : tõrve '(sarve-, pasunakujuline) toru, sarv'
balti
leedu taurė 'karikas, peeker; kupuklaas'
läti taure '(karja-, jahi)pasun, sarv'
soome torvi 'pasun, sarv; toru, tõri, rull'
isuri torvi 'pasun; toru'
Aunuse karjala torvi 'karjapasun; kangarull; toru'
vepsa toŕv 'karjapasun'
Sõna on kirjakeeles kasutusele võetud ka torujaid moodustisi märkivates anatoomia- ja botaanikaterminites. Teine samatüveline balti laen on tarvas. Vt ka torbik.

tätar : tätra : tätart 'helves, tükike'; mrd '(villa)topp'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedase läänemeresoome tüve vasted on soome tötterö 'torbik, tuutu', mrd töttö 'tohust pasun; (tohust) torbik, marjanõu' ja Aunuse karjala töttö 'lutt; side, ümbris', tötterö 'torbik, tuutu; lollpea, tolvan'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur