[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.

lagle : lagle : laglet 'hanesarnane veelind (Branta)'
● vadja laglud 'lagleke'
soome mrd lakla 'rabahani; teatav pardiliik'
Aunuse karjala laglattua 'vadistada, pidevalt rääkida; häälitseda (lindude kohta)'
karjala laklut 'teatav veelind'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saami láfol 'roosterind-tüll', lõunahandi ḷŏγaḷ 'part', idahandi ḷŏγə̑ḷ 'part', ḷäk-ᴧont 'teatav haneliik', vanaislandi gagl 'väike hani'.

lind : linnu : lindu 'tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom'
● liivi lind 'lind'
vadja lintu 'lind'
soome lintu 'lind'
isuri lindu 'lind'
Aunuse karjala lindu 'lind'
lüüdi ľind 'lind'
vepsa ľind 'lind'
? saami loddi 'lind; lendav putukas'
? mari luδo 'part'
? handi lont 'hani'
? mansi lunt 'hani'
? ungari lúd 'metshani'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad ebareeglipärast vokaalimuutust.

parisema : pariseda : parisen 'rabisevat, katkelist heli andma'; mrd 'valjusti rääkima'
● soome mrd parista 'kisada, hüüda; kaevelda'
isuri parišša 'karjuda'
karjala parissa 'täriseda, pläriseda, sumiseda, muliseda; näägutada, tänitada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pirisema, porisema, purisema, larisema, partsima. Vt ka part.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

piilu : piilu : piilut lastek 'piilupart; part, pardipoeg'
● liivi pī’lõz 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pīle 'noor hani v part'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti pīle 'pardike', leedu mrd pyle 'pardike', bulgaaria pile 'tibu, linnuke'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīl 'part'.

räga-1 liitsõnas rägapart 'tagasihoidliku sulestikuga väike part (Anas querquedula)' rägisema

sõtkas : sõtka : sõtkast 'sukelpart (Bucephala clangula)'
● soome sotka 'vart; sõtkas'
Aunuse karjala sotku 'sukelpart, vart'
lüüdi sotk(e͔) 'vart; haneline'
vepsa sotk 'part; haneline'
saami čoađgi 'sõtkas'
ersa śulgo 'sõtkas [?]; järvekaur [?]'
mokša śulga 'sõtkas [?]; järvekaur [?]'
mari šue liitsõnas šueluδo 'sukelpart, vart'
udmurdi śuli̮ 'koskel'
komi śul liitsõnas śul-će̮ž 'part'
handi saj 'vart; sõtkas'
mansi sāľ 'vart; sõtkas'
Soome-ugri tüvi.