[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 71 artiklit, väljastan 30.

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
lõunaeesti atma
vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

eetma : eeta : eedan 'ette panema, ettepanekut tegema'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulsskeelendiks on võinud olla ette panema, esi, panema.

hoomama : hoomata : hooman 'märkama, tähele panema; tajuma, aru saama'
soome huomata 'märgata, tähele panna; leida, näha; vaadelda; taibata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Samatüveline kirderannikumurrete ohmama 'taipama' on samuti soome laen.

hämmastama : hämmastada : hämmastan 'suuresti imestama panema'
soome hämmästyä 'imestuda, hämmastuda'
Aunuse karjala hämmästüö 'ehmatada, ehmuda, kohkuda'
lüüdi hämästüdä 'ehmuda, kohkuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletatud hämmeldama tüvest.

joovastama : joovastada : joovastan 'purju panema, joobnuks tegema; vaimustusse viima, väga kaasa kiskuma' jooma

jätkama : jätkata : jätkan 'midagi edasi tegema; pikendust külge panema'
liivi jatkõ 'pikendada; keevitada'
vadja jatkaa, jatkoa 'pikendada; keevitada'
soome jatkaa 'jätkata; pikendada; keevitada'
Aunuse karjala jatkua 'pikendada; jätkata'
lüüdi ďatkata 'pikendada'
vepsa jatkata 'pikendada; jätkata'
saami joatkit 'pikendada; jätkata'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
kaev
liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi 'labidas; aer'.

kastma : kasta : kastan 'pinnast veega märjaks, niiskeks tegema, midagi vedelikuga niisutama; lühikeseks ajaks vedeliku sisse panema; (sademete, vedeliku kohta:) märjaks muutma; kerkimapanekuks tainast sõtkuma'
liivi kastõ 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
vadja kassaa 'märjaks teha, niisutada; likku panna'
soome kastaa 'sisse (märjaks) kasta; märjaks teha, niisutada; ristida'; mrd kasi 'kaste; niisutus'
isuri kastaa 'märjaks teha, niisutada; sisse kasta'
Aunuse karjala kastua 'märjaks teha, niisutada'
lüüdi kastada 'märjaks teha, niisutada; ristida'
vepsa kastta 'märjaks teha, niisutada'
Inari saami kásániđ 'niiskuda'
handi kăᴧ 'kaste'
? läänemansi kɔ̄ťəľ liitsõnas kɔ̅ťəľ-wüť 'kaste(vesi)'
Soome-ugri tüvi. kastma oma läänemeresoome vastetega on tuletis, tuletusliideteta tüvi on murdesõna kasi 'kevadine niiskus mullas' ja soome mrd kasi.

kavatsema : kavatseda : kavatsen 'plaanitsema; kellelgi kavas v mõttes olema'; mrd 'märkama, tähele panema'
?alggermaani *χawē(ja)n-
norra mrd 'märkama, tajuma'
vanainglise hāwian 'vaatama, uurima'
?alggermaani *skauwō(ja)n-
vanainglise scēawian 'vaatama'
vanaülemsaksa skouwōn 'vaatama'
vadja kavottaa 'eemale hoiduda, vältida'
soome kavahtaa 'ehmuda, kohkuda; eemale hoiduda, vältida'; mrd 'jälgida, luurata, piiluda'
isuri kavvooja 'ettevaatlik olla'
On ka arvatud, et sõna on tuletis tüvest kava ega ole esitatud läänemeresoome sõnade vaste.

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

klammerdama : klammerdada : klammerdan 'klambri(te)ga ühendama; klambri(te) vahele panema; tugevasti, lahtilaskmatult, nagu klambrite vahele suruma'
saksa klammern '(millegi ümber) kokku suruma; klammerdama, klambriga kinnitama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, klamber.

kupp2 : kupu : kuppu 'kupuklaas'
alamsaksa kopp 'pea; kupp'
On ka arvatud, et rootsi laen, ← rootsi koppa 'kuppu panema'. Häälikulist kuju on mõjutanud rahvaetümoloogiline seostamine tüvega kupp1.

kängitsema : kängitseda : kängitsen 'jalatseid, jalavarje (ka sukki v sokke) jalga panema' king

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
lõunaeesti käkmä
kätki
vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

kütke : kütke : kütket 'veise kinnitusvahend'
liivi kikkim 'kütke'
vadja tšütše 'kütke'
soome kytkyt 'kütke; kett'
Aunuse karjala kütküt 'kütke'
lüüdi kütküd 'kütke'
vepsa kütte 'kütke'
udmurdi ki̮tki̮ni̮ 'kütkesse panema, kütkendama'
mansi käti- 'siduma'
ungari köt 'siduma, sõlmima; kuduma; köitma'
Soome-ugri tüvi.

laitma : laita : laidan 'halvaks v kõlbmatuks hindama, maha tegema; kellegi v millegi suhtes rahulolematust väljendama'
?alggermaani *lakō(ja)n
vanafriisi lackia, leckia 'vastu hakkama, tõrkuma'
alamsaksa laken 'põlgama, laitma'
?alggermaani *laǥjan-
vanaislandi leggja 'panema, maha panema; püstitama, tegema'
vanarootsi læggia 'panema'
gooti lagjan '(peale, ära) panema'
liivi laitõ 'laimata, laita'
vadja laittaa 'laita; saata'
soome laittaa 'valmistada; korda seada; saata; panna; laita, noomida'
isuri laittaa 'teha, valmistada, panna; saata; laita'
Aunuse karjala laittua 'valmistada, panna'
On ka arvatud, et kaks algselt eri päritolu tüve tähendustega 'valmistama, panema, saatma' ja 'laitma' on läänemeresoome keeltes segunenud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud ning isuri vaste tähenduses 'teha, valmistada; panna' võib olla soome keelest laenatud. Vt ka laimama.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
las, lasila
liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

loppuma : loppuda : loppun '(maha) loksuma; lõdvalt ripnevana lopsuma'
loputama
● ? soome lopakka 'lumesadu, lörts; lumelobjakas; lomp'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas lobama. Lähedane tüvi on nt sõnas lopsima. Kaugemates sugulaskeeltes võib tüvi olla rööpselt tekkinud: ersa lopavťems 'niisutama, märjaks tegema; likku panema', mari lup 'niiske, rõske', komi lapi̮d 'niiske, rõske'. Vt ka lobjakas.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

lükkama : lükata : lükkan 'tõugete v pideva surumisega liikuma panema v liikumas hoidma'
liivi likkõ, lükkõ 'tõugata, lükata'
vadja lütšätä 'lükkida, läbi v sisse ajada, pista'
soome lykätä 'lükata'
isuri lükkiä 'lükata'
Aunuse karjala ľükätä 'visata, heita; maha jätta; pealt heita, seljast, jalast visata'
lüüdi lükäittä 'heita; lükata'
vepsa ľüke͔ita 'visata, heita; lükata; kõrvale panna'
handi ḷŭkemə- 'lükkama (nt paati vette)'
idamansi lǟko- sõnaühendis jiw lǟkoəm 'laon puid riita'
ungari lök 'lükkama, tõukama'; mrd 'purustama'
Soome-ugri tüvi.

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

määndama : määndada : määndan 'mädanema panema, mädaneda laskma' mäda

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
?indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

painama : painata : painan '(psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama; manguma, nuruma'; mrd 'kõverdama, koolutama'
painduma
liivi painõ 'värvida; painutada, pöörata'
vadja painaa 'painutada; kallutada; kaaluda; värvida'
soome painaa 'vajutada; trükkida; koormata; kaaluda'
isuri painaa 'kaaluda, (alla) suruda; painutada; väsitada; värvida (riideid)'
Aunuse karjala painua 'vajutada; painutada; kaaluda, raske olla; kasta; (kangast) trükkida'
lüüdi painada 'vajutada; painutada; rõhuda, masendada'
vepsa painda 'vajutada, suruda; (sisse) kasta; painutada'
? udmurdi pańi̮rti̮ni̮, pańgati̮ni̮ 'vajutama, pigistama, purustama'
? komi pońtavni̮ 'vajutist panema'
? mansi poniγt- 'suruma, vajutama'
? kamassi paŋə, paŋgorə- '(alla) vajutama; pigistama'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi paini̯as 'luupainaja' (← painaja).

panema : panna : panen 'asetama, paigutama; teise asendisse, seisundisse v olukorda seadma; mingit tegevust v seisundit esile kutsuma; määrama'
panetama
liivi pānda 'panna, asetada; käskida, (teha) lasta'
vadja panna 'panna, asetada; tegema panna, sundida; määrata; teha, ehitada, asutada; laimata, sõimata'
soome panna 'panna, asetada; määrata; sundida; teha'
isuri panna 'panna, asetada'
Aunuse karjala panna 'asetada, paigutada'
lüüdi panda 'panna, asetada'
vepsa panda 'panna, asetada; määrata; teha'
? ersa pańems 'küpsetama'
? mokša pańəms 'küpsetama; põletama'
udmurdi poni̮ni̮ 'panema, asetama; sugulises vahekorras olema; määrama'
komi pe̮nni̮ 'sugulises vahekorras olema (mehe kohta)'
handi pӑn- 'panema, asetama'
mansi pin- 'panema, asetama'
neenetsi pe- 'panema, asetama'
eenetsi pu(ŋ)- 'panema, asetama'
nganassaani χuan- 'panema, asetama'
sölkupi pe̮n- 'panema, asetama'
kamassi pel-, hel- 'panema, asetama'
matori he̮n- 'panema, asetama'
Uurali tüvi. Vt ka eetma.

panetama : panetada : panetan '(mingi olukorraga harjumise tõttu) tuimaks, tundetuks muutuma' panema

passima : passida : passin 'sobima, kõlbama; proovima, sobitama; ootama ja vahtima, varitsema; ümmardama, majas teenima'
alamsaksa passen 'sobivaks, parajaks tegema; tähele panema, arvestama, hoolima'
saksa passen 'paras olema; sobima; silmas pidama, silma peal hoidma'
Samatüveline omadussõna paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik' võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa paslik. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Passja 'ümmardaja, teenija' (← passija).

peatama : peatada : peatan 'tegevust, protsessi seisma panema, seisma jätma, seda katkestama' pidama

peitma : peita : peidan 'salajasse kohta varjule panema v minema; katteks olema, katma'
?alggermaani *bēja-, *bāja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
vadja peittää 'peita'
soome peittää 'peita, varjata, katta'
isuri peittää 'peita, varjata, katta'
Aunuse karjala peittiä 'peita, varjata'
lüüdi peiťťädä 'peita, varjata, matta'
vepsa pii̯tta 'peita, varjata'
Laentüvele on tõenäoliselt lisatud tuletusliide. Võimalik germaani allikas on laenatud ka sõnas peesitama ja võib olla laenatud sõnades paaduma, paistma.

peletama : peletada : peletan '(hirmutades) eemale tõrjuma, ära ajama v eemale hoiduma panema' pelgama

pelutama : pelutada : pelutan 'kedagi pelgama panema, hirmutama, kohutama; paos, redus, peidus olema'
soome pelottaa 'ära hirmutada, hirmu tunda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Sõna on tuntud ka kirderannikumurretes. Soome allikas on tuletis pelgama tüvest.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur