[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anuma : anuda : anun 'härdalt paluma'
← soome anoa 'anuda, paluda; taotleda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka üksikutes murrakutes. Soome sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on vadja anoa 'paluda [?], küsida [?]', karjala anuo 'paluda', ersa anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama', mokša anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama'.

kerjama : kerjata : kerjan 'teistelt toitu, raha vm paluma, santima; midagi ennast alandades taotlema; nuruma, manguma'
● liivi kerrõ 'koguda, korjata'
soome kerjätä 'kerjata, santida; manguda, norida'
karjala kerjavo 'kerjamine'
udmurdi kuri̮ni̮ 'paluma'
komi korni̮ 'kutsuma; paluma; nõudma; kerjama'
ungari kér 'paluma'
Soome-ugri tüvi. On ka oletatud, et indoiraani laen, ← tüvi, mille vaste on vanaindia gṛ́dhyati 'on ahne, himukas'.

klanima : klanida : klanin 'nuruma, manguma; siluma; ilusaks tegema, üles lööma, mukkima'; mrd 'laimama, teotama; tühja juttu rääkima'
○ lanima, klaanima
← vene klánjat’sja 'kummardama, kummardust tegema; (kummardusega) teretama, tervitama; alandlikult paluma, end alandama'; van 'meelehead viima v tooma'
Tähendused 'siluma' ja 'ilusaks tegema, üles lööma, mukkima' on tõenäoliselt tekkinud segunemisel laanima tüvega.

küsima : küsida : küsin 'lausuma vastust oodates ja midagi teada tahtes; paluma, taotlema'
○ lõunaeesti küsümä
● liivi ki’zzõ 'küsida'
vadja tšüsüä 'küsida; paluda, manguda, nõuda; manitseda, noomida; käskida'
soome kysyä 'küsida'
isuri küssüüä 'paluda; palvetada; küsida'
Aunuse karjala küzüö 'küsida'
lüüdi küžüdä 'küsida'
vepsa küzuda 'küsida'
saami gahčat 'küsida'
ersa kevksťems 'küsima'
mokša kiźəf́ťəms 'küsima'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

laskma : lasta : lasen 'lubama, võimaldama; kuhugi allapoole, madalamale, sügavamale langeda, vajuda võimaldama; (hoogsalt) mingit heli tekitama v häälitsema; midagi tegema; kiiresti liikuma; midagi kellelgi teha paluma v käskima; (hrl käsi)tulirelvast tulistama'
◊ las, lasila
● liivi laskõ 'lasta; lubada; jätta; tulistada; tüürida'
vadja laskõa '(kuhugi midagi) lasta; (enesest) lasta v heita; lubada; (millegagi midagi) teha; tulistada'
soome laskea 'panna, asetada; langeda; loojuda; laskuda; lasta, päästa; arvutada, arvestada'
isuri laskia 'panna, asetada; alla, maha lasta; teha; arvutada, arvestada'
Aunuse karjala laskie 'lasta, lubada; (vette) lasta; kaarte panna'
lüüdi laskeda 'panna, asetada; lasta, päästa; lubada'
vepsa laskta 'lahti päästa; alla, madalamale lasta; lubada; virutada'
? saami luoikat 'laenata, laenuks anda'
? mokša laśkǝms 'jooksma'
? udmurdi leźi̮ni̮ 'laskma, lubama'
? handi ḷŏsχǝj- 'lahti päästma, vabastama'
? mansi χot-lōsit- 'murduma; lõhki minema'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on häälikulistel või tähenduslikel põhjustel ebakindlad. Tuletises lasila on nõrgaastmeline tüvevariant. Käskiva kõneviisi 2. pöörde vormi las on võinud mõjutada saksa laß 'lase', lassen '(teha) laskma, (tegema) panema; lubama'. Eesti keel on mõjutanud soome murdelist vormi las 'las(e)'.

lunima : lunida : lunin 'pealekäivalt paluma, nuruma, manguma'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi.

manama : manada : manan 'sõnadega, lausudes nõiduma; kujutlusse, vaimusilma ette äratama; kiruma, siunama'
◊ mõnama, mõnitama
? ← alggermaani *manō(ja)n-
vanainglise manian 'meelde tuletama; õhutama, nõu andma; nõudma'
vanasaksi manon 'meelde tuletama'
vanaülemsaksa manōn 'meelde tuletama, manitsema, paluma'
● ? liivi maņţõ 'ennast nõiduse vastu kaitsta', maņţõmi 'nõidusega arstimine'
soome manata 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
isuri manada 'loitsida, esile kutsuda, siunata'
Aunuse karjala manata 'etteheiteid teha, hurjutada'
Germaani või noorem laen, häälikulistel põhjustel ei saa laenuaega täpsemalt kindlaks teha. Vt ka manala, manitsema.

manguma : manguda : mangun 'pealeajavalt paluma, nuruma, nuiama, lunima'
← mustlaskeele manga 'palun', mangava 'paluma, nõudma, kerjama'

nuruma : nuruda : nurun 'pealeajavalt paluma, lunima'; mrd 'nurama, nurisema' nurama

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
◊ palve
● liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

palve : palve : palvet 'kellelegi teisele teatavaks tehtud (tungiv) soov, mille täitmist loodetakse; sõnaliselt v mõttes mingi soovi v tänutundega jumala v jumaluse poole pöördumine' paluma

pälvima : pälvida : pälvin 'vääriline olema, ära teenima'; mrd 'simuleerima'
○ pällima, pellima, pälnmä
? ← läti pellīt, pelnīt 'teenima'
Vähemalt osaliselt läti laen. Kirjakeeles ja murretes levinud lv-line variant võib olla tekkinud läti päritolu murdesõna pällima ja sõnade palvema, palve, paluma, rahvaetümoloogilisel segunemisel.

tellima : tellida : tellin '(tasu eest) midagi valmistada v sooritada laskma, mingi teenuse osutamist v millegi hankimist taotlema; kedagi millekski palkama, ametlikus korras välja kutsuma; paluma, kutsuma, kauplema; reguleerima, rihtima, sättima'
← saksa bestellen '(ette) tellima; kutsuma, tulla paluma; nimetama, määrama; edasi andma, kätte toimetama; harima, seemendama; (asja) korraldama', stellen 'panema, asetama, paigutama; seadma, reguleerima, üles seadma; muretsema, kohale toimetama; esitama, üles seadma; kinni pidama, kinni püüdma; mingisse seisukorda v olukorda panema v asetama'
← alamsaksa stellen 'panema, asetama'
Tõenäoliselt on sõnas segunenud erinevad laenukihid ja -allikad. Alamsaksa keelest võib olla laenatud teinegi samatüveline sõna, telling.