[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

anuma : anuda : anun 'härdalt paluma'
← soome anoa 'anuda, paluda; taotleda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka üksikutes murrakutes. Soome sõnas on läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on vadja anoa 'paluda [?], küsida [?]', karjala anuo 'paluda', ersa anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama', mokša anams 'tahtma, anuma, paluma, kerjama'.

hagema : hageda : hagen 'kohtu korras nõudma'; mrd 'haarama; otsima, nõudma; hurjutama'
◊ hagijas
← alggermaani *sākjan-
saksa suchen 'otsima'
rootsi söka 'otsima'
gooti sokjan 'otsima'
● vadja akõa '(marju) noppida, korjata'
soome hakea 'järel käia, järele minna, kätte saada, ära tuua; üles otsida; paluda, taotleda; hageda'
karjala hakie 'otsida'
Kirjakeeles võeti sõna 1920. aastate lõpul kasutusele tähenduses 'kohtu korras nõudma' soome keele eeskujul.

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
● liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

kehutama : kehutada : kehutan 'õhutama, ergutama, julgustama, üles kutsuma'
← soome kehottaa 'õhutada, ergutada, julgustada, üles kutsuda; keelitada; kutsuda, paluda; soovitada; nõu anda, manitseda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõnas on sama tüvi mis sõnas kehklema.

küsima : küsida : küsin 'lausuma vastust oodates ja midagi teada tahtes; paluma, taotlema'
○ lõunaeesti küsümä
● liivi ki’zzõ 'küsida'
vadja tšüsüä 'küsida; paluda, manguda, nõuda; manitseda, noomida; käskida'
soome kysyä 'küsida'
isuri küssüüä 'paluda; palvetada; küsida'
Aunuse karjala küzüö 'küsida'
lüüdi küžüdä 'küsida'
vepsa küzuda 'küsida'
saami gahčat 'küsida'
ersa kevksťems 'küsima'
mokša kiźəf́ťəms 'küsima'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

paluma : paluda : palun 'soovi esitama; kutsuma kedagi kuhugi v midagi tegema; jumala v jumaluse poole pöörduma, kellegi eest kostma'
◊ palve
● liivi pallõ 'paluda'
vadja palvoa 'paluda; palvetada'
soome palvoa 'kummardada; imetleda, jumaldada'
isuri palvoa 'teenida, ametis olla; palvetada'
Aunuse karjala palvuo 'kaitsta, valvata; jumalat uskuda'
? ersa palams 'suudlema'
? mokša palams 'suudlema'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vanem, v-line tüvevariant on säilinud nt tuletistes palve, palvetama. Vt ka pälvima.

pürg : pürja : pürga 'euroopa piison (Bison bonasus)'; mrd 'pühapäeval sündinud härg '
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Peamiselt läänemurdes on tuntud samatüveline tegusõna pürgima 'tuhnima, (kaevates) otsima' ja vaste on soome mrd pyrkää 'hüpelda veepinnal (kala kohta)'. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla vadja pürtšiä 'kippuda, tükkida, pürgida; paluda, anuda', soome pyrkiä 'püüda, tahta; kippuda, tikkuda', isuri pürkiä 'sisse kippuda', Aunuse karjala pürgiekseh '(luba) küsida v paluda', lüüdi püŕgittädä 'paluda', saami bargat 'töötada; teha; püüda (teha)' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *wurkja-, mille vaste on nt vanaislandi yrkja 'tööd tegema'. Soome vaste on laenatud sõnas pürgima.

püüdma : püüda : püüan 'kätte saada üritama; pingutama; pürgima; üritama, proovima'
● vadja püütää '(kala) püüda; (kinni) püüda; püüda, katsuda (midagi teha)'
soome pyytää 'paluda, küsida; püüda, kinni võtta, küttida, kalastada'
isuri püütää 'küttida, kalastada; kinni püüda'
Aunuse karjala püüdiä 'küttida, kalastada; paluda'
lüüdi ṕüutta 'küttida, kalastada'
vepsa püta 'küttida, kalastada'
Võib olla tuletis püü tüvest, sest püü on olnud kaua aega tähtis jahilind ning jahi ja kalapüügiga on seotud ka tegusõna üldisem tähendus 'kätte saada üritama'. Eesti keelest on laenatud liivi pīž, pǖž 'hülge küttimise harpuun' (← püüs) ja eestirootsi pīt '(kinni) püüdma (kala)'.

vaidlema : vaielda : vaidlen 'kellegagi mingis asjas erineval arvamusel olles oma vastuväiteid esitama, vastuväiteid esitades mõtteid vahetama'
← balti
leedu vaidas 'tüli, riid, sõnelus'
läti vaids 'oigamine, häda'
● soome mrd vaidella 'paluda, ihata; edasi kaevata'
saami váidit 'kurta, kaevata'