[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aampalk : aampalgi : aampalki 'tala, lage kandev ning vastasseinu ühendav jäme palk'
○ aanpalk
← alamsaksa hane(n)balke 'sarikapenn, sarikapaari ülemine põikpuu'
Alamsaksa allikas on liitsõna: hane 'kukk' + balke 'palk'. Palgi nimetus on alamsaksa keeles saadud selle järgi, et ülemisel põikpuul veetis kukk oma öid. Liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, palk2.

hind : hinna : hinda 'kauba väärtuse rahaline väljendus'
◊ hinne
● liivi īnda 'rikkus' väljendis vana īnda 'vana rikkus'; īnda 'hind'
vadja inta 'hind; tasu, palk'
soome hinta 'hind'
isuri hinda 'hind'
Aunuse karjala hindu 'hind'
lüüdi hind(e͔) 'hind; palk'
ersa čonda, čando 'pruudi lunaraha'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Liivi vaste tähendust 'hind' on mõjutanud eesti keel. On peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vaste on leedu šimtas 'sada; väga palju, suur hulk'.

hirs : hirre : hirt 'õrs, latt'
? ← balti *žirdis
leedu žardas 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'; mrd žardis 'hobusekoppel'
läti zārds 'vilja või kaunviljade kuivatamisalus'
● vadja irsi 'palk; aampalk, tala; võllas'
soome hirsi 'palk; tala; võllas'
isuri hers 'palk; tala'
karjala hirsi 'palk; tala'
Balti tüve eesvokaalne variant on hüpoteetiline. Teisalt on arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *(d)žĭrdĭ-, mille vaste on nt vene žerd’ 'latt, ritv, varb, roovik, hirs'.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

känd : kännu : kändu 'pärast puu langetamist juurestikule jääv tüveosa'
● liivi kand 'känd'
vadja kanto 'känd; jalg, vars; konts, päraots'
soome kanto 'känd'
isuri kando 'känd'
Aunuse karjala kando 'känd'
lüüdi kand 'känd'
vepsa kand 'känd'
saami guottu 'juurtega välja kistud puu'
ersa kando 'puupakk, palk'
mokša kanda 'puupakk, palk'
Tõenäoliselt sama tüvi mis sõnas kand. Esimese silbis on toimunud muutus a > ä ilmselt eristamiseks sõnast kand, murretes on laialt levinud algsema vokaaliga variant kand 'känd'. Vt ka kännas.

lagi : lae : lage 'ruumi ülemine sisepind; ülemine v pealmine osa'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varikatus kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi la’ggõz 'palk, katuse v lae osa', la’ggõd (mitm) 'lagi, katus'
vadja latši 'lagi'
soome laki 'lagi'
isuri lagi 'lagi'
Aunuse karjala lagi 'lagi; (ahju) võlv'
lüüdi lagi 'lagi'
vepsa lagi 'lagi'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lakk1.

malk : malga : malka 'pikem kepikujuline löömisvahend, peenem kaigas, ritv'
← balti
leedu malka 'halg, küttepuud, puuriit'
läti malka 'küttepuu'
preisi malko 'puud'
● liivi mālka 'puuhalg, teivas'
vadja malkka '(katuse-, kuhja)malk'
soome malka 'katusemalk; palk'
isuri malgo 'õlgkatuse v heinakuhja malk', malkko 'õlg-, tohukatuse malk'
karjala malko, malka 'õlgkatuse v heinakuhja malk'
lüüdi malg 'linaleopuu'
vepsa malg 'linaleopuu; katuse-, heinakuhja malk', moug 'kaua vees olnud puu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi malk 'kaigas, vai'. Vt ka malakas.

müüma : müüa : müün 'teatava rahasumma eest, teatava hinnaga midagi loovutama'
← indoeuroopa *h₂mey-g^w-
vanakreeka ameíbō 'vahetama'
vanaindia minā́ti 'vahetama, petma'
● liivi mīdõ, mǖdõ 'müüa'
vadja müvvä 'müüa'
soome myydä 'müüa'
isuri möövvä 'müüa'
Aunuse karjala müvvä 'müüa'
lüüdi müödä 'müüa'
vepsa möda 'müüa'
koltasaami miõkkâd 'müüa'
ersa mijems 'müüma'
mokša mijəms 'müüma'
? udmurdi med 'palk, maks'
? komi med 'palk, töötasu'
handi mä̆-, mij- 'andma'
mansi mi-, maj- 'andma'
neenetsi ḿiʔ- 'andma, müüma'
eenetsi mi- 'andma'
nganassaani mi(d)- 'andma'
sölkupi mi- 'andma'
kamassi mə̑-, me̮-, mi̮-, mu- 'andma, kinkima, maksta laskma'
matori mi- 'andma'

palk1 : palga : palka 'rahatasu tehtud töö eest'
● liivi pālka 'palk, töötasu'
vadja palkka 'palk, töötasu; tasu, hind'
soome palkka 'palk, töötasu'
isuri palkka 'palk, töötasu'
Aunuse karjala palku 'palk, töötasu'
lüüdi palk 'palk, töötasu'
vepsa pouk 'palk, töötasu'
Läänemeresoome tüvi.

palk2 : palgi : palki 'langetatud puu laasitud tüvi v selle osa'
← alamsaksa balke 'palk; (heina)lakk, lagi; kaaluõlg'
Sama tüvi on laenatud liitsõnas aampalk.

pars : parre : part 'üks kõrvu laotud lahtistest jämedatest lattidest rehetoa taladel'
● liivi parž 'pars'
vadja parsi 'pars'
soome parsi 'pars; latter, sulg, aedik'
isuri pars 'pars'
Aunuse karjala parzi 'palk, tala'
lüüdi parž 'palk, tala'
vepsa parź 'palk'
Võib olla balti laen, ← balti *spartis, mille vaste on leedu sparas 'tugi, tugipalk'. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *barđa-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Bart 'habe', hollandi baard 'habe' ( pard), hollandi keeles ka baard 'vitstest kaitseehitis, -aed; vahesein'. See seletus on tähenduste tõttu ebakindel. Kolmanda võimalusena on tüve vasted veel mari pə̑rδə̑ž 'sein, müür', udmurdi bord(i̮) 'sein', komi (sten-)berd 'sein', mansi pārt '(sae)laud', lõunahandi pert '(sae)laud' (neid on peetud häälikulistel põhjustel ka ebakindlaks) ning tüvi võib olla vanem, indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *b^hr̥d^ho-, mille tütarkeelte vasted on nt inglise board 'laud, plaat; parras', rootsi bord 'parras' (tüve germaani vaste on laenatud sõnas parras). Eesti keelest on laenatud eestirootsi paṣṣ, päṣṣ, pars 'peenike latt rehetoa palkidel' ja baltisaksa Parsen 'pikad latid rehealuses'.

penn : penni : penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
○ pend
? ← alamsaksa bent 'nöör, (tünni)vits'
? ← rootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; katusesarikate v laevakaarte paar, ühendav palk jms'
On ka arvatud, et võib olla eestirootsi laen, ← eestirootsi spänne 'pannal, haak, sõlg; kaldpuu väraval', kuid eesti sõna laia murdeleviku tõttu on see vähem tõenäoline.

pruss : prussi : prussi 'neljatahuliseks saetud palk, kantpalk'
○ pruus, russ
← vene brus 'pruss; plank; (üldse) pikk neljakandiline ese (luisk, seebikang jne); kang, latt'

põrand : põranda : põrandat 'ruumi, hoone vm ehitise rõhttarind, millele toetuvad seadmed, mööbel jms'
● liivi pȭrand 'põrand'
vadja põrmata, põrmato, põrmanta 'põrand'
soome permanto 'põrand'
isuri permanto 'põrand'
saami bearpmet 'tuleasemest püstkoja ukseni ulatuv palk'
Läänemeresoome-saami tüvi. Saami vaste võib olla vana läänemeresoome laen. On ka arvatud, et võib olla tuletis tüvest põrm.

rahn : rahnu : rahnu 'ebamäärase kujuga suur kivi- vm aine kamakas; suur puupakk'
? ← balti
leedu rąstas 'palk'
● liivi rō’n(õz) 'mahalangenud puutüvi; mahalangenud puu juurtega üles tõstetud mullapall'
soome rahna 'rull (põllutööriist)'; mrd 'lõmmust peergude kiskumiseks raiutud tükk, särme', mrd rahnu 'rull (põllutööriist)'

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

rubla : rubla : rubla ~ rublat 'Venemaa ja Valgevene rahaühik; raha, palk, teenistus'
○ rubel, ruubel, rupl, ruubli
← vene rubl’ 'rubla'

ruhi : ruhe : ruht ~ ruhte 'puutüvest õõnestatud künataoline paat'; mrd 'puutüvest õõnestatud piklik majapidamisnõu, küna, mold'
○ lõunaeesti ruuh
◊ ruhe
← alggermaani *þrūχ-
vanaislandi þró 'õõnestatud palk, renn'
vanarootsi þrō liitsõnas sten-þrō 'kivikirst'
● vadja rohi, ruhi liitsõnades rohipuu, ruhipuu 'kirst, puusärk'
soome ruuhi 'ruhe (paat); küna, mold; renn'
isuri ruuhi 'ruhe (paat)'
Aunuse karjala ruuhi 'kirst, puusärk'
lüüdi ruuhi 'kirst, puusärk'
vepsa ruu̯hď 'ruhe (paat)'
ruhe on tüve rööpkuju, omastavavormi põhjal moodustatud uus nimetava käände vorm.

teenistus : teenistuse : teenistust 'palk vm tasu; amet, töökoht; sõjaväekohustuse täitmine; usutalitus jumala(te) austamiseks; olukord, kus ollakse kellegi käsualune, juhitav jne'
← alamsaksa dēnst, denest 'teenistus, jumalateenistus; teene; kohustus, maks, andam, pidusöök ametisse asumisel (kohustusena); teener'
Laenule on lisatud liide -us, vanas kirjakeeles esinevad ka selle liiteta teenst, deenst, deenist 'teenistus, teenimine'. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, teener ja teenima. Eesti keelest on laenatud vadja teenisüs 'teenistus' ja isuri tienistüs 'teenistus'.

tümikas : tümika : tümikat 'jäme kepp, toigas, palk vms; jäme'
Võib olla tuletis tüvest tüvi, milles reeglipäratult v > m. Teisalt võib olla tuletis tümisema tüvest.

õrs : õrre : õrt 'katuse all olev rõhtne tugipuu; rõhtpuu, kus kanad käivad magamas'
○ lõunaeesti ors, kirderanniku ors
← balti
leedu ardas 'pars, linakuivatuspuu'
läti ārds 'pars, vilja- v linakuivatuspuu'
● liivi vȯŗž 'teivas, vai; ritv, õrs'
vadja õrsi 'katuse all olev rõhtne tugipuu; kanaõrs'
soome orsi 'roovtala, pikitala; palk; kanaõrs'
isuri ors 'roovtala; palk'
Aunuse karjala orzi 'riiulina kasutatav pikipalk'
lüüdi orž, orzi 'roovtala; pars, peenike latt'
vepsa orź 'peenike latt; roovtala'