[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 47 artiklit, väljastan 30.

enam 'rohkem; sellest peale, edaspidi (eitavas lauses)'
liivi jennõ 'palju', jembit, jemīņ 'rohkem'
vadja enäpi 'rohkem; enamasti'
soome enä 'suur; palju'
isuri enämbi 'enam'
Aunuse karjala enäm, enämbi 'enam, rohkem'
lüüdi eńämb(i) 'enam, rohkem'
vepsa enamb 'enam, rohkem'
saami eatnagat (mitm) 'paljud', eatnat 'palju, rohkesti; paljud, palju', eanet 'enam, rohkem; mitu, mitmed'
ersa ińe 'suur'
mokša ińä 'suur'
idahandi eṇə, ä̆ṇə 'paks'
mansi janiγ 'suur'
? nganassaani aniʔe 'suur'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti sõna on keskvõrdevorm vanast omadussõnast, mis tähendas 'suur'. Vt ka onu.

hägu : häo ~ hägu : hägu 'kerge, hõre udu, sumu; soga, sogane segu'
vadja häkä 'udu(viirg), hägu; kaste'
soome häkä 'ving, karm; vingugaas'
isuri hägä 'aur'
? saami ciekke 'paks õhk'
? handi šĭw 'udu'
Läänemeresoome või koguni soome-ugri tüvi. Vadja vaste võib olla soome laen. Eesti sõna on *oi-liiteline tuletis, murretes esineb ka selle liiteta häga 'ving, leitse'. Vt ka agar, agu.

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
jämune
liivi jamdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

kampsun : kampsuni : kampsunit 'käistega silmkoeese; (naiste) kraeta, pikkade varrukatega (villane) pihtkuub'
kampsol, kamsson, kamps
vene kamzól 'villkampsun, pikk alusvest, (meeste) käisteta aluskuub'
Võib olla ka saksa laen, ← saksa Kamisol, Kammesol, Kamsol 'vammus, pihtkuub, aluskuub, pihik, kootud jakk'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kampson 'paks vest, jakk'.

kang1 : kangi : kangi 'tugev metallvarb v puulatt millegi üles- v lahtikangutamiseks; hoob; piklik kõva tomp mingit ainet'
kange
liivi kanktõ 'kange, jäik, paindumatu; tihedalt kinni või pingule tõmmatud'
vadja kankõa 'kange, jäik, paindumatu; tihe, paks (toidu kohta)'
soome kanki 'kang, tugev varb; teivas, varras; vinn; piklik kõva metallitomp'; kankea 'kange, jäik, paindumatu'; van kirjak 'karm, vali'
isuri kangi 'teivas, kang'; kankia 'kange, jäik, paindumatu; tugev (tuule kohta)'
Aunuse karjala kangi '(hrl puust) kang, teivas, latt; karuoda; seebikang'
lüüdi kang(i) 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'
vepsa kanģ 'kang (palkide veeretamiseks, tõstmiseks)'; kanged 'kange, jäik, paindumatu; kohmakas'
? ersa kaŋkstomoms 'jäigastuma, kangestuma, tarduma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kõngema.

kannikas : kannika : kannikat 'leiva- v saiapätsi otsatükk; üle pätsi lõigatud paks leiva- v saiaviil; tuhar' kand

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

kusal : kusali : kusalit 'pakktaru sülemite püüdmiseks, pettetaru'
kussal, kosal
läti mrd kuosuls 'mesilassülem'
Teisalt on sõna peetud tuletiseks uurali tüvest, mille vasted on murdesõna kosk 'paks puukoor', liivi kuosk 'suur tükk kuusekoort', vadja kõsku 'paks okaspuu koor', soome mrd kosku 'kuusekoor', isuri kosut 'kuusekoor', karjala koskut 'kuusekoor', lüüdi koskud 'kuusekoor', vepsa kostkahaine 'kuusekoor', idahandi ki̮ńť 'puu mähk', ungari hárs 'pärn'; mrd 'niin', eenetsi seśi 'puukoor', nganassaani kasu 'puukoor', sölkupi k͔āsǝ 'puukoor' ja kamassi kåzå 'puukoor'. Sel juhul on läti sõna laenatud eesti keelest.

kõnts : kõntsa : kõntsa 'kõdunevad orgaanilised jäätmed; tolm, sodi, mustus'
● ? vadja kultsu 'lima; konnakudu'
? ersa mrd kulcun 'hallitus'
Esitatud vasted on häälikuliselt reeglipäratud. Eesti keelest on laenatud läti mrd ķence 'paks pudrutaoline mass'.

kõrb1 : kõrve : kõrbe 'suur asustamata (soodega) metsaala'
kirderanniku korb
kõrb2
liivi Kūorbõd (kohanimi)
soome korpi 'laas, põlismets'
Aunuse karjala korbi 'paks kuusemets'
lüüdi koŕb 'paks kuusemets'
vepsa koŕb 'laas, põlismets'
Läänemeresoome tüvi. Piiblitõlkes kasutati sõna tähenduses 'inimtühi koht', sellest kujunes hiljem tähendus 'kuiv ja kuum maa'. Tänapäeva kirjakeeles on sõnal eri tähendustes erinevad muutevormid.

lahk : lahu : lahku '(pikk kitsas) vahekoht'; van 'erinevus'
lahas, lahkuma
?alggermaani *slaǥ-
vanaislandi slagr 'löök, hoop'
keskülemsaksa slage 'löök, hoop; metsaraie'
?alggermaani *slaχō
vanaislandi slá 'latt, (põik)tala'
vanarootsi slā 'puust riiv, kang'
liivi 'tugevasti valutada; lõhki minna, lõhestuda'
vadja lahko 'raie-, puupakk; äraraiutud jupp [?]'
soome mrd la(a)hko 'plank'
Aunuse karjala lahko 'pikk pooleks löödud pakk; põrandalaud'
lüüdi lahk 'tala; plank (laes, põrandas)'
vepsa lahk 'põrandalaud; paks plank'
Vt ka lahti, lohk, lõhkema.

lima : lima : lima 'paks kleepuv aine loom- ja taimorganismis'; mrd 'meremuda'
alggermaani *slīma-
vanaislandi slīm 'lima, röga'
vanarootsi slīm 'lima, röga'
liivi limā 'lima, mustus'
vadja lima 'lima, ila; konnakudu; kõnts, muda'
soome lima 'lima, röga'
isuri lima 'lima, röga'
karjala lima 'liiv; muda, pori; rähm; jõgitakjas (Sparganium)'
? lüüdi limaita 'võbiseda, õõtsuda (nt konnakudu v kisselli kohta)'
vepsa ńima 'muda, lima, soga'

loll : lolli : lolli 'rumal, taipamatu; lihtsameelne; hull, poole aruga'
liivi loļ 'loll, rumal'
vadja lollo 'juhm; lollakas, juhmakas'
soome mrd lolli 'narr, loll, rumal; paks, lodev, laisk'
isuri lolloi 'rumal, loll'
? karjala ľoľľo 'vennas (venna hellitusnimi)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt rootsi kõnek lolla 'maakas, rumal ja naiivne naisterahvas', saksa mrd lulle, löll(e), lülle 'mõistmatu, rumal', itaalia lollo 'mõistmatu, rumal'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Loll 'väiksemate vaimsete võimetega'.

matsakas : matsaka : matsakat 'tüse, jäme, paks'
soome matsakka 'paks, tüse; jässakas'
? ersa maźa 'madal'
? mokša maćä 'madal'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Sama tüve variant võib olla sõnas masajas.

mauk : maugu : mauku 'jäme tanguvorst'
?alggermaani *mauka-
algskandinaavia *mauka
norra mauk 'vesi v piim, kuhu söögitegemisel lisatakse jahu; supp; segu; tainas'
liivi mȭka 'vorst'
vadja mauttši 'sool, soolikas', maukku 'niisk; (kala)mari'
soome maukku 'kalamari v ujupõis'
isuri maukku, maukko 'kalamari'
Aunuse karjala möükkü 'kalamari'
lüüdi möuk 'kalamari'
vepsa müuk, möuk, mölk 'kalamari'
Tüve on peetud ka nooremaks, skandinaavia laenuks. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille esialgne tähendus on võinud olla 'paks ja ümaravõitu, puhev, puhvis'. Vt ka mõigas.

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

paks : paksu : paksu 'suhteliselt suure ristlõikepinnaga; täidlane, tüse; tihe; püdel, puderjas'
algindoiraani *badzu-
vanaindia bahú- 'palju, suur, paks'
vadja paksu 'lihav, jäme; rase'
soome paksu 'jäme; tihe; tuhm, kõlatu'
isuri paksu 'paks; püdel; rase; rikas'
karjala paksu 'jäme; priske, tugev; rase'
lüüdi puaks 'tihe'
vepsa paks 'tihe'

palju 'rohkesti; eriti'
?alggermaani *felu
gooti filu 'palju'
vanaislandi fjǫl 'palju'
saksa viel 'palju'
vadja paľľo 'palju'
soome paljo(n) 'palju'
isuri paljo 'palju'
Teise seisukoha järgi võib olla uurali tüvi, mille vasted on mäemari pülä 'üsna v väga palju', mansi pāľ 'tihe, paks', neenetsi pəľᵊʔ 'paks, tihe', eenetsi poze 'paks'.

pamp : pambu : pampu 'mingisse kattesse seotud ebamäärase kujuga pakk hrl pehmeid esemeid, komps'
● ? liivi pāmpa 'pats, palmik'
soome pamppu 'midagi ümarat (lühike täidlane inimene, kartuli vili vms); hundinuia tõlvik; äss, tuus, boss'
isuri pamppu 'lume- v savipall'
karjala pamppu 'väike ümar laps'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on võinud mõjutada rootsi pamp 'paks inimene; boss'. Vt ka mampel, pampel.

papp2 : papi : pappi 'paks jäik ja raske paber'
saksa Pappe 'papp, kartong'

patakas : pataka : patakat '(hrl paberi kohta:) kimp, hunnik'; kõnek 'paks (lame) tükk, latakas, kamakas'; mrd 'kiht, kord'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades matakas, pats2.

plank1 : plangu : planku 'umbes 5–10 cm paksune kitsam laud; vahedeta laudaed, -tara'
alamsaksa planke 'paks laud; aed, tara'
saksa Planke 'paks laud; laudadest aed'

pori : pori : pori 'vesine kleepuv pinnas'
● ? liivi bo'ŗ 'uss, vihmauss'
vadja poro 'leelisvesi, tuhavesi'
soome poro 'tuhk; raba, sete, (kohvi)paks'
isuri poro 'prügi, tuhk; leelisvesi, tuhavesi'
Aunuse karjala poro 'lehelis'
lüüdi poro 'lehelis'
vepsa poro 'lehelis'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas porisema. Kaugemate sugulaskeelte vasted on ilmselt rööpselt kujunenud tüved: mansi pors 'prügi, sodi', ungari por 'tolm; pulber; põrm', kamassi pшre 'liiv, leetseljak', bor 'suits, tolm'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt türgi pur 'helbeline tuhk', mongoli bor 'tolm, liiv'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi påre 'jääsupp, lobjakas'.

pulvärk : pulvärgi : pulvärki 'kalda tugisein, sadamasild'
puulvärk, po(o)lvärk
alamsaksa bolwerk 'puitkindlustus, plankudest konstruktsioon'
Alamsaksa allikas on liitsõna: bole, bolle 'plank, paks laud' + werk 'tegu, töö; tehtu, toode'. Allika järelosis on ka eraldi laenatud, värk.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
lõunaeesti palama
palama, palav, palu, palukas
liivi pallõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.

raba1 : raba : raba 'õlle v kalja tegemisel järelejäänud vm paks pudrutaoline mass'
algskandinaavia *draƀa-
rootsi drav '(õlle- v kalja)raba'
liivi rabād (mitm) '(õlle- v kalja)raba'
vadja rapa '(õlle- v kalja)raba'
soome rapa '(õlle- v kalja)raba; meski; pooleldi seeditud toit looma sisikonnas'
isuri raba '(õlle- v kalja)raba'
Aunuse karjala raba '(õlle- v kalja)raba; sisikond'
lüüdi raba 'raba, sade, pära; meski'
vepsa raba '(õlle- v kalja)raba; rukkijahust juuretis naha töötlemiseks'
Vt ka raba2.

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

ront : rondi : ronti '(puu)nott, tomp, (pehkinud) puujuurikas v -tüügas; vana, kehv olend v asi, kronu'
● ? soome mrd rontti 'suur puutüvi; jämeda otsaga palk', trontti 'tüügas, tüveots', rontto van srmt 'raiutud okslik puulatv'; mrd '(maas lamav, kõdunev) puutüvi'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Soome vastet on mõjutanud soomerootsi trunt 'lühike ja paks ese; kohmard, käpard', võib olla ka sellest laenatud.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
liivi sagdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

sang-2 liitsõnas sanglepp 'tumepruuni krobelise koorega lehtpuu (Alnus glutinosa)'
Tüvi vasted võivad olla liivi sangdõ 'tihe, paks; sombune; udu', soome sankka 'tihe, paks', Aunuse karjala sangei 'paks', lüüdi sangei 'paks', vepsa sanged 'paks'. sanglepp on võinud tähendada tihedama puiduga leppa.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur