[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jahe : jaheda : jahedat 'külmavõitu, veidi vilu'
◊ jahtuma
● liivi jō’dõ 'jahtuda'
vadja jahtua 'jahtuda'
lõunasaami jåaskodh 'jahtuda'
ersa jakšamo 'külm; pakane'
mokša jakšama 'külm; pakane'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Soome-ugri keeltes esineb ka lähedane eesvokaalne tüvi, mille vaste on nt soome jäähtyä 'jahtuda'.

kahm : kahmu : kahmu 'hirmuhoog, judin'; mrd 'kangestus; kahutis; kirmetis'
● soome mrd kahma 'kerge pakane, veidi jäätunud maa- või veepind, jääkirme'
Aunuse karjala kahmakko 'kohmetanud, kangestunud; külmavõitu, kõle', kahmei 'külmavõitu, kõle'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähendus 'hirmuhoog' on teisene: külmatunne võib tekkida hirmust.

külm : külma : külma 'madala temperatuuriga, vähese soojusega'
● liivi kīlma 'külm'
vadja tšülmä 'külm'
soome kylmä 'külm'
isuri külmä 'külm'
Aunuse karjala küľmü 'külm; külmunud'
lüüdi küľm 'külmunud'
vepsa küľm 'külmunud'
saami galmmas 'külm'
ersa keľme 'külm'
mokša keľmä 'külm, pakane'
mari kə̑lme 'külm'
udmurdi ki̮n 'külmunud'
komi ki̮n 'külmunud'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et tüvi on eelbalti laen, ← *g^u̯el(u)mā, mille vaste on leedu geluma 'pakane'. Sel juhul ei kuulu permi ja võib-olla ka volga keelte sõnad vastete hulka. Vt ka kümblema.

pakane : pakase : pakast 'suurte miinuskraadidega õhutemperatuur, (kõva) külm'
● ? liivi pakānd 'kiiresti; varsti', pakāndi 'äkiline, äge, raevukas'
vadja pakkain, pakkan 'pakane; (kerge) külm, öökülm'
soome pakkanen 'pakane'
isuri pakkain 'pakane'
Aunuse karjala pakkaine 'pakane'
lüüdi pakaińe 'pakane'
vepsa pakaińe, pake͔ińe 'pakane'
? saami báhkas 'kuum õhk; kuumus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnas pakatama. Liivi ja saami vasteid peetakse ebakindlaks tähenduserinevuste tõttu.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

põlema : põleda : põlen 'süttinuna leekides olema; helendama, valgust andma; teravalt valutama'
○ lõunaeesti palama
◊ palama, palav, palu, palukas
● liivi pa’llõ 'põleda'
vadja palaa 'põleda', põlõa 'põleda; valgust anda; kõrbeda, kuivada'
soome palaa 'põleda; paista, särada; kõrbeda'
isuri pallaa 'põleda'
Aunuse karjala palua 'põleda; valgust anda'
lüüdi palada 'põleda'
vepsa palada 'põleda; valgust anda; palavikus olla; luituda'
saami buollit 'põleda; põletada; kipitada, kirvendada'
ersa paloms 'põlema'
mokša palǝms 'põlema'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis pala. Veel on arvatud, et selle tüve vasted on ka vadja pallõttaa 'külmetada', soome palella 'külmetada, külm olla', isuri palehtoja 'hüübida (vere kohta)', palendaa 'külmetada, külm olla', karjala palella 'ära kõrvetada, ära põletada; ära külmetada', vepsa paľeta 'läbi külmata, tugevasti külmetada', saami buolaš 'pakane, külm ilm', ersa paloms 'külmetama', mokša palǝms 'külmetama' ning võib-olla ka mansi pɔ̄ľ- 'külmuma; külmetuma', idahandi poj 'paks lumevaip', lõunahandi pӑj 'paks lumevaip', pӑjət- 'külmaks minema; külmetama; külmuma', ungari fagy 'külm, pakane; külmuma, jäätuma'. a-listes samatüvelistes sõnades on vana, lõunaeesti murretes säilinud tüvevariant.