[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

käsn : käsna : käsna 'sarvtoesest vm urbsest materjalist pesemis-, pühkimis- v niisutusvahend; puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis'
● vadja tšäznä 'puupahk, kasekäsn; konnasilm'
soome känsä 'pahk; konnasilm; mõhn'
isuri käznä 'pahk; hõõrdumise tõttu paksenenud nahk'
? Aunuse karjala käžńü 'pilliroog'
lüüdi käzne͔ 'pahk; paise'
vepsa käzn 'pahk; tael'
Läänemeresoome tüvi.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
● liivi pō’gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-kš- > *-šk- > -hk-.