[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
● liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

koold : koolu : kooldu 'käänak, käänd; jõest eraldunud jõesilmus'
◊ koolutama
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas koole. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud liivi kūoltõ 'sirgeks painutada'.

käänama : käänata : käänan 'pöörama, keerama, painutama'
● Salatsi liivi ḱänn, ḱenn 'käänata, keerata'
vadja tšääntää 'käänata, pöörata, keerata'
soome kääntää 'pöörata, keerata; tõlkida'
isuri kääntää 'pöörata, keerata'
Aunuse karjala kiändiä 'pöörata, keerata; painutada; tõlkida'; kiändüö 'käänduda; tagasi tulla'
lüüdi kiändüdä 'käänduda'
vepsa käta 'käänata, pöörata'
? udmurdi koži̮ni̮ 'kõrvale keerama, kõrvale astuma'
? komi kežni̮ 'keerama, kõrvale keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Permi keelte vasted on ebakindlad häälikulistel põhjustel.

mudima : mudida : mudin '(hrl sõrmedega) korduvalt kergelt pigistama, kergelt muljuma'; mrd 'mugima'
● soome van srmt mutia 'pöörata, väänata, painutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades madistama, müdisema, mugima.

painama : painata : painan '(psüühiliselt) rõhuma, vaevama, piinama; ahistama; manguma, nuruma'; mrd 'kõverdama, koolutama'
◊ painduma
● liivi painõ 'värvida; painutada, pöörata'
vadja painaa 'painutada; kallutada; kaaluda; värvida'
soome painaa 'vajutada; trükkida; koormata; kaaluda'
isuri painaa 'kaaluda, (alla) suruda; painutada; väsitada; värvida (riideid)'
Aunuse karjala painua 'vajutada; painutada; kaaluda, raske olla; kasta; (kangast) trükkida'
lüüdi painada 'vajutada; painutada; rõhuda, masendada'
vepsa painda 'vajutada, suruda; (sisse) kasta; painutada'
? udmurdi pańi̮rti̮ni̮, pańgati̮ni̮ 'vajutama, pigistama, purustama'
? komi pońtavni̮ 'vajutist panema'
? mansi poniγt- 'suruma, vajutama'
? kamassi paŋə, paŋgorə- '(alla) vajutama; pigistama'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi paini̯as 'luupainaja' (← painaja).

väänama : väänata : väänan 'painutama, kõverdama; oma kohalt kangutama; moonutama'
● liivi vǟndõ 'punuda; mässida, mähkida; kinni siduda'
vadja vääntää 'väänata, maha murda; pöörata, keerata; kaarutada; tõlkida'
soome vääntää 'väänata, keerata, painutada'
isuri vääntää 'väänata, keerata; ümber pöörata'
Aunuse karjala viändiä 'väänata, painutada'
lüüdi viättä 'mängida; tantsida; pilli mängida'
vepsa väta 'mängida; pilli mängida'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *wenda-, mille vaste on nt saksa winden 'mässima; kerima; käest ära väänama v kiskuma'. Vt ka väntama, vänts ja väät.