[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kile1 : kile : kilet '(lahutav v piirav) nahkjas moodustis, membraan; õhuke ainekiht, kelme; õhuke painduv lehtmaterjal'
? ← alamsaksa schille, schelle 'teokarp'
On ka arvatud, et sama tüve variant mis sõnas kelme.

kiud : kiu : kiudu 'kergesti painduv peen niitjas moodustis; vastavate moodustiste kogum hrl tekstiili- v paberitööstuse toorainena'
● vadja kuito, kuďju, tšivvo 'linakiud'
soome kuitu 'kiud'
isuri kuido, kuite 'linakiud'
Aunuse karjala kuidu 'linakiud'
lüüdi kuid(u) 'linakiud'
vepsa kuid 'paremat sorti lina- v kanepikiud'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et koguni läänemeresoome-permi tüvi, mille vaste on ka udmurdi kuž 'koonal; takk'; häälikulistel põhjustel ei ole see tõenäoline.

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
← alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

nüblik : nübliku : nüblikut 'tugev painduv vits' nüppel

nüppel : nüpli : nüplit 'tugev painduv vits'
◊ nüblik, nüpeldama
← alamsaksa knup(p)el 'malakas, vemmal, kaigas'
← saksa Knüppel 'malakas, vemmal, kaigas'
Samatüveline tegusõna nüpeldama võib samuti olla alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa knuppelen 'kaikaga, kepiga peksma' või ← saksa knüppeln 'peksma, malka andma'. Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve rootsi vaste, niplis.

pehme : pehme : pehmet 'survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav; puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; heasüdamlik, leebe; meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv; suhteliselt soe, mahe'
● liivi pi’emdõ, pi’emdi 'pehme'
vadja pehmiä 'pehme, leebe'
soome pehmeä 'pehme'
isuri pehmiä 'pehme'
Aunuse karjala pehmei 'pehme'
lüüdi pehmed 'pehme'
vepsa pehmed 'pehme'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

puju : puju : puju 'rohttaime v poolpõõsana kasvav liigirohke terava lõhna ja maitsega korvõieline taim (Artemisia)'
● soome pujo 'harilik puju'; mrd 'terava otsaga, otsast kitsenev; pikk painduv oks, pajuvits'
Läänemeresoome tüvi. Võib olla puiklema tüve variant. Vt ka pujus.

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

tross : trossi : trossi 'metall-, harvemini taimekiududest kokkukeerutatud painduv köis'
○ ross
← alamsaksa trosse, trotze '(teatud viisil keerutatud) köiestik; köis, tross laeva kinnisidumiseks'
← saksa Trosse 'tross, jäme köis'
← rootsi tross 'tross, jäme köis'

vaikne : vaikse : vaikset 'mitte vali, nõrgalt v vähe kuulda olev, tasane'
← alggermaani *waika-
rootsi vek 'painduv, nõtke; nõrk'
saksa weich 'pehme, tüma; õrn, malbe'
● soome vaieta 'vait jääda; vait olla'
isuri vaiketa 'vaikida, rahuneda'
Aunuse karjala vaikkaine 'vaikne'; vaikastuo 'vaikida'
lüüdi vaikkańi 'vaikselt, vait'
vepsa vaikńe 'vaikselt'
Vt ka vait.

vibu : vibu : vibu 'puust loogast ja nöörist relv noolte lennutamiseks; nõtke ritv; poogen; kaevuvinn; vibusae raam'
◊ vibalik, vibama, vibur
● liivi vi’b 'painduv ritv; kaevuvinn'
vadja vipu 'kaevuvinn; hällivibu'
soome vipu 'kang, hoob; püünispaelad, silmus'; mrd vipattaa 'võbiseda; väreleda'
isuri vipu 'voki kõlguti; hällivibu; kaevuvinn'
Aunuse karjala vipu 'kang, hoob; hällivibu; kaevuvinn'
lüüdi bibu 'painduv ritv; hällivibu; kaevuvinn'
vepsa bibu 'kang, hoob'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas viipama. On ka arvatud, et vibama on teine, noorem tüvi, sest see on kitsama levikuga.

vits : vitsa : vitsa 'peen painduv oks'
← vene vítsa 'vits'
● liivi vitsā 'vits, roosk'
vadja vittsa 'vits, raag, roosk'
soome vitsa 'vits; aiavits; vitsavõru'
isuri vitsa 'vits; aiavits'
Aunuse karjala vičču 'vits; aiavits'
lüüdi vittš 'vits'
vepsa vic 'vits'
Tõenäoliselt varane vene laen. Teisalt on oletatud ka vastupidist laenusuhet. Sõna on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *wiþjā. Vt ka küüvits.

võnnu- liitsõnas võnnuvõõras 'võhivõõras'
? ← alggermaani *swenþō
vanasaksi swīđo 'väga'
● vadja võnto- liitsõnas võnto-võõraz 'võhivõõras'
soome vento- liitsõnas ventovieras 'võhivõõras'
isuri vendolain sõnaühendis veeras vendolain 'võhivõõras'
Aunuse karjala vendo- liitsõnas vendovieras 'võhivõõras'
On arvatud, et tüve vasted on ka kirderannikumurrete ventu 'vigurivänt' ja soome vento 'pehme, tüma; nõtke, painduv; laisk'.