[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kole : koleda : koledat 'hirmus, kohutav'
◊ kõle
● liivi kõ’l 'kõle, külm'
vadja kõla 'kõle, külm; kile, lõikav'
soome kolea 'kõle, külm; kare'
Aunuse karjala kolo 'pahur, kalk, morn'
karjala kolie 'kõle, külm'
saami goalus 'hirmuäratav, sünge; karm', goallut 'külmetada'
Läänemeresoome-saami tüvi.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

kära : kära : kära 'müra, ragin, kolin; vali jutuvada, (läbisegi) rääkimine, karjumine'
● Võib olla sama tüvi mis sõnas kärisema ja/või kärkima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome mrd kärhäkkä 'pahur, tige' ja Aunuse karjala kärhie 'pahur, tige'. Lähedane tüvi on nt kärts.

nihvama : nihvata : nihvan 'nähvama'
◊ niuhti
● soome niuha 'tige, kuri, pahur (eriti hobuse kohta)', mrd niuhoa, niuhottaa 'tige olla (inimese kohta); hammustada püüda, kõrvu lidutada (hobuse kohta)'
vepsa ńuhotada 'kõrvu lidutada (vihase hobuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades nähvama, sihvama, vihvatama. Tüves on häälikud kohad vahetanud, algsem tüvevariant on sõnas niuhti.

nukker : nukra : nukrat 'kurvameelne, kurvatooniline'
● liivi nukkõr(z) 'pahur, tusane, pahane'
soome mrd nukertaa 'kaevata, kurta; kerjata', nukero(inen) 'kaebleja, nuriseja'
Aunuse karjala ńukerda- 'anuda, manguda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

posima : posida : posin 'maagilisi sõnu lausuma, nende abil arstima, ennustama v nõiduma; pusima'
◊ posisema,posu
● ? liivi possāgõl, possõn 'tõsine; pahur'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades pobisema, podisema, pomisema, porisema, pusima, nosima, sosisema.

torsakas : torsaka : torsakat 'pahur, pahane, tusane' torssis

tuim : tuima : tuima 'puudutuse vm füüsilise ärrituse vastu tundetu; meeltele nõrgalt mõjuv, mitte tugevat aistingut tekitav; (meelte, vaimse suutlikkuse kohta:) tönts, vilets, raske taibuga; loomult tundetu, vähese innukusega, osavõtmatu, vaimselt loid, huvi(de)ta; väheelamuslik, igav, väljendusvaene, ilmetu; jäik, kõva, ebamugav vms'
● liivi tūima 'tuim, tundetu; aeglane; nüri'
vadja tuima 'mage, maitsetu; kooritud (piim); tuim, tundetu, väsinud; kõva, tugev'
soome tuima 'karm, range; tugev, äge; äkiline, järsk; morn, pahur, vihane; kange, kibe, mõru, liiga soolane; mage, maitsetu, lääge'
isuri tuima 'soolata, mage'
Aunuse karjala tuimu 'soolata, mage, maitsetu'
? lüüdi tuimehtuda 'lukku minna (kõrvade kohta)'
? rootsisaami tåime 'nukker, ükskõikne'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd tuims 'uimane; väsinud; kohmakas, saamatu'.

turris '(karvade, okaste vms kohta:) püstises asendis, püsti, harali; ärritatud, vihane, pahur, tige'
● soome turri 'sagris, karvane loom; habetunud v sagris juustega inimene'; mrd 'pahur, mossis inimene'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

turske : turske : tursket 'priske, tugev, jässakas'; mrd 'paistes, tursunud; vintske, nätske'
Võib olla tuletis tursuma tüvest. On ka arvatud, et soome laen, ← soome turski 'karm, vali, järsk; pahur, morn; julge, hakkaja', tähenduserinevuse tõttu ei ole see usutav.

tõre : tõreda : tõredat 'kuri, pahur, lahkusetu, ebasõbralik' tore

tüli : tüli : tüli 'riid; vaev, raskus'
○ lõunaeesti tülü, kirderanniku tülü
● ? soome tyly 'pahur, tõre; kale, kalk; kõrk; karm, järsk'; mrd 'raske, vaevaline, tõsine; vastumeelne, tüütav; nüri; jäik, kange; suur, tugev'
Vt ka tülgas.

vinge : vinge : vinget 'teravalt külm, läbitungiv; terav, kibe; tige, pahur; kange, äge; vaimustav, vägev' ving2

vinguma : vinguda : vingun 'peenikest, kimedat häält tegema, kiunuma'
● liivi vingõ 'vinguda, kiunuda; pahur olla'
vadja vinkua 'vinguda, kräunuda, karjuda; kriuksuda, unnata, kumiseda'
soome vinkua 'vinguda; vilistada; ulguda; kriuksuda, kiunuda'
isuri vinkua 'vinguda, kiunuda'
Aunuse karjala vinguo 'vinguda, kiunuda'
lüüdi vinguda 'vinguda, kiunuda; kräunuda; vilistada'
vepsa vinkta 'vinguda, kiunuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas singuma.

viss : vissi : vissi 'väike hapu õun'; piltl 'pahur inimene'
Tundmatu päritoluga tüvi.

ärev : äreva : ärevat 'teatud pinge, ebamäärase ohutunde vms tõttu rahutu, erutatud, närviline, murelik'
◊ ärritama
● liivi ärī 'kuri'; erţlõ 'ärritada, õrritada, kiusata'
soome äreä 'pahur, tige; äge; ärritunud'; ärtyä 'ärrituda'
isuri ärrüdellä 'õrritada, narrida'; ärrillää 'ärritunud, tige'
Aunuse karjala ärei 'kuri, tige'; ärevüö, äretä 'ärrituda'
lüüdi ärdüdä 'ärrituda'
vepsa äŕed 'pahur; äge; ärritunud'; ärduda 'hakata ägedalt peale'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka erev.