[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

korts : kortsu : kortsu 'naha v riide kurd, volt v vaoke'
● Aunuse karjala kurčču 'korts'
lüüdi kurtšištuda 'kortsuda, kokku tõmbuda'
vepsa kurč 'paise; pahk; kulles; sõlm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kirts ja kurd.

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
● soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

käsn : käsna : käsna 'sarvtoesest vm urbsest materjalist pesemis-, pühkimis- v niisutusvahend; puudel ja kändudel parasiteerivate seente mügarmoodustis'
● vadja tšäznä 'puupahk, kasekäsn; konnasilm'
soome känsä 'pahk; konnasilm; mõhn'
isuri käznä 'pahk; hõõrdumise tõttu paksenenud nahk'
? Aunuse karjala käžńü 'pilliroog'
lüüdi käzne͔ 'pahk; paise'
vepsa käzn 'pahk; tael'
Läänemeresoome tüvi.

mugul : mugula : mugulat 'juure v varre lihakas toitainerikas paksend; miski ümar v mügarjas'
● vadja mukkura '(kala)mari'
soome mukula 'mugul; põnn, põngerjas', mukura 'kühm, muhk, pahk; kamakas'
isuri mukkura 'kalamari'
karjala mukura 'ümar ese, mägi vms; suure kõhuga loom', mukkula 'muhk, kühm, tomp'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Mari muγə̑l 'pahk, käsn' on ilmselt rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud tüvi.

muhk : muhu : muhku 'kuhikjas, mügarjas, kühmjas vms väiksem kõrgenenud koht'
● vadja muhku 'muhk, kühm; (muhk)kasvaja'
soome mrd muhka 'kühm, muhk, paksend, paise, pahk'
isuri muhku 'kühm, muhk'
karjala muhku 'löök; kühm, muhk, küngas'
ersa muška, muškaz 'song'
Läänemeresoome-mordva tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt sõnades mõhk1, mühklik. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mohk 'kase ja lepa pahk'.

mühklik : mühkliku : mühklikku 'muhklik, kühmlik'
● soome myhky 'kühm, muhk; pahk'
? mari müškə̑r 'kõht'
? udmurdi mi̮š 'tagaosa, selg'
? komi mi̮š 'tagaosa, selg; küür, kühm'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Lähedane tüvi on nt muhk.

pahk : paha : pahka 'paksem, kõrgem koht mingil pinnal'; mrd 'mullakamakas'
● liivi pō’gõz 'kaun, kest; vill, rakk'
vadja pahka 'pahk, käsn (puul, inimese nahal); muhk'
soome pahka '(puu)pahk, käsn; muhk'
isuri pahko, pahka 'puupahk; kühm, muhk'
Aunuse karjala pahku '(puu)pahk; kasvaja, kühm'
lüüdi pahk 'paise; (kase) pahk; mügarik hobuse jalal'
vepsa pahk 'paise; puupahk'
? ersa pakške 'tuust, kimp; kamakas'
? mokša pakš 'tuust, kimp; kamakas; tükike'
? sölkupi påktǝ 'sünnimärk'
? kamassi påktå, båkta 'puupahk'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad, et läänemeresoome keeltes on häälikud kohad vahetanud: *-kš- > *-šk- > -hk-.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

pung1 : punga : punga 'kõrgemate taimede võsu alge; vegetatiivselt paljuneva organismi kehal uueks isendiks arenev väljasopistis'
● liivi būnga 'mugul, väike väljaulatuv osa; turse'
soome mrd punkea 'ümar, lopsakas, paks'
karjala punka 'kõveraks paindunud'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Võib ka olla vanem, soome-ugri tüvi, mille vasted on saami boggi 'paks (lühike) inimene', buggi 'kühm, küür; küürakas', ersa pokoľ 'klomp; klimp; tükike', mokša pokǝľ 'klomp; klimp; tükike', komi bugi̮ľ 'küür; pallitaoline moodustis', mansi pɔ̅χləp 'nööp, nupp', handi pŏŋkəḷ 'puupahk; oksa v tohu kühm (puul)', ungari bog 'sõlm; pahk'.

soola- liitsõnas soolatüügas 'viiruslik põletiku tunnusteta sõlmeke naha pinnal'
Rahvaetümoloogiline moonutis vanast läänemeresoome-volga või uurali tüvest, mille vasted on liivi sõ'ggõl 'soolatüügas', vadja süglä 'käsn, soolatüügas; konnasilm, rakk, vill', soome syylä 'käsn, soolatüügas; näsakasvaja', isuri süglä 'käsn, soolatüügas; torikuline', karjala süplä 'käsn, soolatüügas, pahk, punn', vepsa sübľ 'väike vistrik v vinn', saami čivhli 'vistrik, vinn', ersa śiľge 'vistrik; soolatüügas', mokša ćiľgä 'vistrik; soolatüügas', mari šə̑γə̑ľe 'käsn, soolatüügas; vistrik' ja võib-olla ka ungari mrd süly 'skorbuut; vohand, soolatüügas; paise', sölkupi šī̮la, sēla 'käsn, soolatüügas'.