[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

ahel : ahela : ahelat 'kett'
alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

katel : katla : katelt 'pliidi sisse müüritud ümmargune keedunõu; suur pada, üldse suurem seade millegi keetmiseks vm; aurugeneraator'
alggermaani *katila-z
gooti katilē (mitm omastav) 'katel, pada'
vanaislandi ketill 'katel, pada'
vanarootsi kätil 'katel, pada'
liivi kaţļā 'katel, pada'
vadja kattila 'katel, pada'
soome kattila 'katel, pada; pott, kastrul; aurukatel'
isuri kattila, kattala 'katel, keedunõu'
Aunuse karjala kattil 'katel, sangaga keedunõu, pada'
lüüdi kaťťil 'katel, sangaga pada'
vepsa kaťil 'katel, pada; ämber'

pada-1 sõnas padakonn 'kärnkonn'
alamsaksa padde, pedde 'kärnkonn'

pada2 : paja : pada 'kumerapõhjaline lahtisel tulel kasutatav malmist v rauast keedunõu; üldisemalt (tulel kasutatav) keedunõu, (suur) pott'
liivi padā 'keedunõu'
vadja pata 'savipott; malmpott'
soome pata 'pada, pott'
isuri pada 'savianum, -pott; malmpott'
Aunuse karjala pada 'savipott; malmpott'
lüüdi pada 'savianum, -pott; malmpott'
vepsa pada 'savipott; malmpott'
mari pod 'pott, katel'
handi put 'malmpott, katel'
mansi pūt 'malmpott, katel'
ungari fazék 'pada'
On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa tüvi, mille vasted on nt vanainglise pott 'pott', alamsaksa pot 'pott', armeenia poytn 'pott' (selle tüve alamsaksa vaste on laenatud sõnas pott), või ← indoeuroopa *pēdo- 'anum', mille vaste on nt leedu puodas 'pott, pada'. Võib olla vana rändsõna. Teise, vähem usutava seletuse kohaselt on pada vana tuletis tüvest puu, sest esimesed pajad tehti puust. Vt ka pada3, padu1.

pada3 : pada : pada 'poti'
rootsi spader 'poti'
Rahvaetümoloogiliselt on ilmselt seostatud pada2 tüvega, pott.

padu1 : padu : padu 'madal vesine koht, pehme soine (heina)maa v võsastik, suurem loik v madal järv, mis suvel põuaga võib kuivada; tihe põõsastik, padrik'
Võib olla tuletatud tüvest pada2. Eesti keelest on laenatud läti mrd pada 'madalam koht põllul', pade 'tiik', padiņš 'väike põldudevaheline aas'. Vt ka padrik.

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
poti
alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

puu : puu : puud 'pikaealine kõrgema tüvega puittaim; (hrl mitm) puu tüveosa ja/või jämedad oksad kütmiseks parajateks tükkideks lõigatuna, halud; teivas, kaigas, latt'
puit
liivi 'puu; puit'
vadja puu 'puu; puit'
soome puu 'puu; puit'
isuri puu 'puu; puit'
Aunuse karjala puu 'puu; puit'
lüüdi puu 'puu; puit'
vepsa pu 'puu; puit'
mari pu 'puu; puit'
udmurdi pu 'puu; puit'
komi pu 'puu; puit'
lõunamansi -pā sõnas sε̮ľť-pā 'pärn'
idamansi -pə sõnas wuľ-pə 'seedermänd'
ungari fa 'puu; puit'
neenetsi ṕa 'puu; puit'
eenetsi ṕa, pe̮ 'puu; puit'
nganassaani χuā 'puu; puit'
sölkupi 'puu; puit'
kamassi pa 'puu; mets'
matori 'puu; puit; mets'
Uurali tüvi. On ka oletatud, et tüvi on vana laen, ← indoeuroopa *bhuH-, *bhowH-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise bēam 'puu', saksa Baum 'puu'. puit on 1930. aastal kirjakeelde loodud reeglipäratu tuletis. Vt ka künnap, pada2, puuk1, uibu, õlp.

tops1 : topsi : topsi 'väiksem jooginõu; toos, karp millegi hoidmiseks'
?alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
?saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
On arvatud, et laentüvele on lisatud liitelaadne element -s. Varem võib olla laenatud alamsaksa ja saksa tüve germaani vaste, tupp. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud läti mrd topsis 'vana plekktoos; käoking, kuldking (taim)'.

tupp : tupe : tuppe 'ümbritsev (kaitsev) moodustis v ese, ümbris, kest; emaslooma suguteede paaritu lõpposa, naise torujas sisesuguelund'
?alggermaani *duppa
alamsaksa dop(pe) 'kapsel, karbike, kest; (muna)koor; vurrkann; nööp, nupp'
saksa Topf 'pott, kastrul, pada; pütt'
liivi tup 'tupp, ümbris'
vadja tuppi 'tupp, ümbris'
soome tuppi 'tupp, ümbris'
isuri tuppe 'tupp, ümbris', tuppu 'juuksekrunn; (tupplehtedega kaetud) toores rabamurakas'
Aunuse karjala tuppi '(taime) nupp, (tupplehtedega kaetud) toores mari; tupp, ümbris'
lüüdi tuppi 'tohust marjanõu'
saami dohppa 'tupp, ümbris'
Hiljem võib olla laenatud tüve alamsaksa või saksa vaste, tops1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur