[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

haab : haava : haaba 'siledakooreline lehtpuu (Populus tremula); haavapuit'
◊ haabjas
● liivi ōbõz 'haab'
vadja aapa 'haab'
soome haapa 'haab'; mrd haapio 'haavatüvest tehtud paat'
isuri haaba 'haab'; haapio 'haavatüvest tehtud paat'
Aunuse karjala huabu 'haab'
lüüdi huab(e͔) 'haab'
vepsa hab 'haab'
saami suhpi 'haab'
mari šopke 'haab'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *ašpa, mille vaste on nt vanaislandi ǫsp 'haab', kuid see eeldaks reeglipäratut häälikute koha vahetust laenamisel (> *šapa > läänemeresoome *haapa).

haabjas : haabja : haabjat 'haavakoorevärvi, hallikasroheline; teravapõhjaline paat' haab

kikerdama : kikerdada : kikerdan 'vaevaga midagi tegema; püherdama, vähkrema; virelema, kiratsema; konutama, kössitama'; mrd 'veeretama, rullima'
● ? liivi kikrā 'kiikuv, õõtsuv, kipakas'
? soome mrd kikkeröidä, kiikertää 'kõikuda, õõtsuda'; kiikkerä, mrd kikkerä 'kiikuv, õõtsuv; kipakas (paat)'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

laev : laeva : laeva 'suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)'
○ lõunaeesti laiv, kirderanniku laiv(a)
← alggermaani *flauja-
vanaislandi fley 'laev, (väike) parv'
● liivi lōja 'paat'
vadja laiva 'laev'
soome laiva 'laev'
isuri laiva 'laev'
karjala laiva 'laev'
vepsa laiv '(kehv) paat'

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

lootsik : lootsiku : lootsikut 'laudadest tehtud lamedapõhjaline sõudepaat'
← vene lódočka 'paadike, väike paat'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōtsk, losk 'lamedapõhjaline paat' ja läti van kirjak luociķis 'paat'.

mündrik : mündriku : mündrikku van '(sadama) paadimees'; mrd 'paat'
← rootsi mrd myndrickia 'teatav paat'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mynterikki 'lastimisvene; paadimees'.

paat : paadi : paati 'väike, hrl pealt lahtine veesõiduk'
← algskandinaavia
vanarootsi bāter 'laev, paat'
vanaislandi bátr 'laev, paat'
rootsi båt 'paat'
● vadja paatti 'paat'
soome paatti 'paat'
isuri paatti 'paat'
Võib olla ka noorem, vanarootsi laen. Hiljem on laenatud tüve vaste sõnades pootshaak, pootsman.

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

pootshaak : pootshaagi : pootshaaki 'pika varre otsas olev ühe sirge ja ühe kõvera haruga teraskonks'
← alamsaksa bō(t)shake 'pootshaak'
← saksa Bootshaken 'pootshaak'
← rootsi båtshake 'pootshaak'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + hake 'haak, konks'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat, ja järelosise alamsaksa või saksa vaste, haak. Laenatud on teinegi liitsõna sama esiosisega, pootsman.

pootsman : pootsmani : pootsmanit 'tekimeeskonna vahetu ülem, kes juhib tekiseadmete ja laeva korrashoidu'
← alamsaksa bō(t)sman 'madrus'
← saksa Bootsmann 'pootsman'
← rootsi båtsman 'pootsman'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + man 'inimene; mees'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on samade tüvede vasteid, pootshaak, kotermann, lensman, oldermann, opman.

purre : purde : purret 'kitsas kerge sild jalgsi üleminekuks'
← alggermaani *burđa-
vanaislandi borð 'saelaud, paadi küljelaud; laud'
rootsi bord 'laud; parras'
saksa Bord 'parras'; mrd (mitm) seinariiul; nõlv; serv'
● liivi pūrdaz 'purre; paat (salakeeles)'

ruhe : ruhe : ruhet 'puutüvest õõnestatud künataoline paat' ruhi

ruhi : ruhe : ruht ~ ruhte 'puutüvest õõnestatud künataoline paat'; mrd 'puutüvest õõnestatud piklik majapidamisnõu, küna, mold'
○ lõunaeesti ruuh
◊ ruhe
← alggermaani *þrūχ-
vanaislandi þró 'õõnestatud palk, renn'
vanarootsi þrō liitsõnas sten-þrō 'kivikirst'
● vadja rohi, ruhi liitsõnades rohipuu, ruhipuu 'kirst, puusärk'
soome ruuhi 'ruhe (paat); küna, mold; renn'
isuri ruuhi 'ruhe (paat)'
Aunuse karjala ruuhi 'kirst, puusärk'
lüüdi ruuhi 'kirst, puusärk'
vepsa ruu̯hď 'ruhe (paat)'
ruhe on tüve rööpkuju, omastavavormi põhjal moodustatud uus nimetava käände vorm.

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

surnuk : surnuka : surnukat mrd 'süstik'
? ← vene čelnók 'paat; süstik'
● On arvatud, et muganemisel võib olla mõjutanud suruma tüvi.

süst : süsta : süsta 'kahelabalise aeruga aerutatav kerge kitsas, teravate otstega tullideta paat' sööma

uisk : uisu : uisku 'teravate kantidega jalas jääl liuglemiseks; endisaegne suur ühemastiline purjepaat'
● soome van wisko, visko 'suur paat'
Arvatavasti tuletis ujuma tüvest. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis murdesõnas (h)uisk 'uss' ( uss1), sest laevavöörid olevat olnud ussikujulised. Sõna varasemast laiemast levikust läänemeresoome keeltes annab tunnistust tõik, et see on läänemeresoome keeltest (vepsa v Aunuse karjala) laenatud vene murretesse, → vene uškoj 'väike paat, vene', mis esineb vanades vene kroonikates eri variantides.

vene1 : vene : venet 'ühest puust õõnestatud paat'
● vadja vene 'vene, paat'
soome vene 'vene, paat'
isuri vene 'vene, paat'
Aunuse karjala veneh 'vene, paat'
lüüdi veneh 'vene, paat'
vepsa veneh 'vene, paat'
saami fanas 'vene, paat'
ersa venč 'vene, paat'
mokša veńəš, veńč 'vene, paat'
On arvatud, et sõna on läänemeresoome-mordva tuletis venima tüvest. Eesti keelest on laenatud liivi vene 'vene, paat'.