[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

otsus : otsuse : otsust 'tulemus, milleni jõutakse pärast asjaolude, võimaluste kaalumist, arutlemist' ots

raad : rae : raadi 'keskajast pärinev linna omavalitsus- ja kohtuorgan, magistraat'
← alamsaksa rāt 'otsus; nõupidamine, nõuanne; nõu, abi; nõukogu, volikogu, raad'
Laenatud on ka sama tüve sisaldav liitsõna, raatus.

raatus : raatuse : raatust 'raekoda'
← alamsaksa rāthūs 'raekoda'
Laenuallikas on liitsõna, rāt 'otsus; nõupidamine, nõuanne; nõu, abi; nõukogu, volikogu, raad' + hūs 'maja'. Liitsõna esikomponent on ka eraldi laenatud, raad.