[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ai : aia : aia 'seeliku (v särgi) äärispael'
← alggermaani *aǥjā
vanaislandi egg 'tera, teravik'
vanarootsi æg 'tera, teravik; kaugeim äär, serv'
vanaülemsaksa ekka 'tipp, ots; mõõga tera'
● liivi aigā 'kallas; äär; paikkond; külg'
soome mrd aaja 'suur, lai; suur ala'
Aunuse karjala agju 'serv, ots, piir'
lüüdi agď '(nööri, küla, põllu vms) ots; lõpp'
vepsa aǵj 'ots; tükk; lõpp'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi ai, aina, nai 'seeliku allääres olev punutud pael, tikitud kant'.

ain : aina : aina 'võrkpüünise äärest väljaulatuv (aasakujuline) selise ots'
? ← alggermaani *(j)ainija-z
vanaislandi einir 'kadakas'
vanarootsi ēn 'kadakas'
● soome aina 'selis, ain'
Laen on kaheldav tähenduserinevuse tõttu, sitkest kadakakoorest on varasemal ajal siiski nööri punutud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi aina 'silmus selise otsas'.

algama : alata : algan '(peale) hakkama; saabuma'
● vadja alkaa 'hakata; alata; tekkida'
soome alkaa 'alata; hakata'
isuri alkaa 'alata; hakata'
Aunuse karjala algua 'alata; hakata'
lüüdi algottada 'alustada, alata'
vepsa augotada 'alustada, alata'
saami álgit 'alata; hakata, alustada'
handi aləŋ 'algus, lõpp, ots'
mansi ɔ̅wl 'algus, lõpp, ots'
? eenetsi oðo 'varem'
? sölkupi ol 'ülemine osa, pea; (puu) latv'
? kamassi ulu 'pea'
Soome-ugri või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd alustaa 'alustada' (← alustada).

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

händ : hänna : hända 'saba'
◊ hänilane, änn
● liivi ǟnda 'mao keel; putuka astel'
vadja äntä 'saba'
soome häntä 'saba; ots, lõpp'
isuri händä 'saba'
Aunuse karjala händü 'saba; ots, lõpp'
lüüdi händ(e͔) 'saba'
vepsa händ 'saba'
Läänemeresoome tüvi. hänilane ja änn on nõrgast astmest lähtuvad murdetuletised, mis märgivad erilise sabaga linde ja on kirjakeeles terminitena kasutusele võetud.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

kaba : kaba : kaba '(pikerguse eseme) laiem osa v ots; puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kabajantsik.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
○ lõunaeesti kauh
← balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
● vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

keder : kedra : ketra 'ketas, ratas (eriti ketramisvahendi osana, põlve osana); pottsepa keerlev töölauake'
○ kirderanniku ketra, keträ
◊ ketrama
← algindoiraani *ket^stro-, *kēt^stro-
vanaindia cattra-m, cāttra-m 'värten'
● liivi kie’ddõr 'kedervars', kie’ddõrtõ, kie’drõ 'kedervarrega kedrata'
vadja tšedrä liitsõnades tšedrälauta 'kedervars', tšedräppuu 'kedervars', tšedräluu 'pahkluu; randmeliiges', tšedrätä 'kedrata'
soome kehrä, mrd keträ 'kedervarre või voki ratas; ketas, ratas; rull; sõõr', kehrätä, mrd keträtä 'kedrata; nurruda'
isuri kezrä, kedrä liitsõnades kezräpuu, kedräppu 'kedervars', kedräzluu 'pahkluu', kezrädä, kedrädä 'kedrata; valetada, petta; nurruda'
Aunuse karjala kezrü 'ketas, ratas (eriti kedervarrel); suusakepi rõngas'; kezrätä 'kedrata; petta'
lüüdi kezr 'kedervarre ratas', kezrätä 'kedrata'
vepsa kezr 'ratas', keze͔rta 'kedrata'
saami gearsi 'ketas, ratas (ka kedervarrel); seakärss; ümmarguseks kulunud sõuderidva ots'
ersa šťeŕe 'kedervars', šťeŕďems 'ketrama'
mokša kšťiŕ 'kedervars', kšťiŕďəms 'ketrama; punuma'
Tõenäoliselt on tüvi pisut vanemgi, eelindoiraani laen. Eesti (või liivi) keelest on laenatud läti mrd ķeda, ķedra 'kedervars'.

kelp : kelba : kelpa 'maja kolmnurkne otskatus; (voodi, vankri, ree) otslaud'; mrd 'ots- ja küljekatuse ühenduskoht; otskatuse sarikas'
● liivi kīelpa 'sindelkatuse tugi (katuse peal)'
On oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *skelƀa-, mille vasted on vanaülemsaksa scelb, scelp 'võlv, katusega tellingud' ja vanainglise scelf 'karjaseonn'; nii häälikuliselt kui ka tähenduslikult on seda kaheldavaks peetud.

konts1 : kontsa : kontsa 'tugiosa jalatsi kanna all'
◊ konts2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd konca 'kand; vikatitera löe külge kinnitatav ots'. Vt ka kants2 ja känts.

küna : küna : küna 'puupakust õõnestatud, laudadest kokkulöödud v muust materjalist piklik anum'
● liivi kinā 'kasetohust karp'
soome kynä '(kirjutus)sulg'; mrd 'küna; renn; metsarada'
Aunuse karjala van küńä 'pliiats'
lüüdi küńä '(kirjutus)sulg'
Läänemeresoome tüvi. Algne tähendus on olnud 'sulerootsu õõnes ots'.

latv : ladva : latva 'taime ülaosa, puu võra ülaosa; millegi ülemine osa, tipp, hari'
● liivi ladā 'latv; tipp, ots'
vadja ladva 'latv; (mitm) (kartuli)pealsed'
soome latva 'latv; tipp; ülemjooks'
isuri ladva 'latv; (mitm) viljavihkude rida rehes partel'
Aunuse karjala ladvu 'tipp; latv; ülemjooks'
lüüdi ladv 'latv'
vepsa ladv, ladvas 'tipp; latv'
Läänemeresoome tüvi.

nina : nina : nina 'inimese või looma hingamisteede algusosa ning haistmisorgan; esiletungiv, eenduv ots, tipp (mitmesugustel esemetel, neemel, idu)'
● liivi nanā 'nina (kehaosa); nokk; neem'
vadja nenä 'nina (kehaosa); nokk; tila; ots, tipp; neem; idu'
soome nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; (rahvausu järgi kurjade jõudude põhjustatud) nakkushaigus'
isuri nenä 'nina (kehaosa); ots, tipp; neem'
Aunuse karjala nenä 'nina (kehaosa); nägu; ots, tipp; (rahvausus) loodusest või esemetelt saadud haigus'
lüüdi ńeńä 'nina (kehaosa); ots, tipp'
vepsa ńena 'nina (kehaosa); ots, tipp; idu'
saami njunni 'nina (kehaosa); ots, tipp; tila'
Läänemeresoome-saami tüvi. Esisilbi vokaalivaheldus osutab, et algselt on olnud häälikuliselt ajendatud.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

nool : noole : noolt 'vibult v ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb; vibunoolt meenutav suunav märk'
● soome nuoli 'nool'
isuri rhvl nooli 'nool'
karjala rhvl nuoli 'nool'
saami njuolla 'nool'
ersa nal 'nool'
mokša nal 'nool'
mari nölö '(noole) luust ots'
udmurdi ńe̮l 'nool'
komi ńe̮v 'nool'
handi ńoᴧ, ńal 'nool'
mansi ńāl 'nool'
ungari nyíl 'nool'
neenetsi ńi liitsõnas tuᵊńi 'püss'
eenetsi ńi liitsõnas tuńi 'püss'
sölkupi ńī liitsõnas k͔āsəńī 'nool, millega lastakse linde'
kamassi ńié 'nool', ńä 'kuul'
matori ńej, nej 'nool; kuul'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōl 'tugi, tugipuu'. Vt ka noolutama.

nukk1 : nuka : nukka 'nurk'
◊ nukk2
? ← alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)'
? ← rootsi nock 'raaots; katusehari'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mida alamsaksa ja rootsi sõna on mõjutanud ning mille vasted on liivi nukā '(leiva)tükk, kamakas', vadja nukka 'ots; neem; mäenukk, küngas; nõlv', soome mrd nukka 'ots, tipp' ja isuri nukka 'ots; nurk; nõlv; abajas'. Need läänemeresoome keelte sõnad võivad olla ka rööplaenud. nukk2 on erineva tüvevokaaliga ning tähenduslikult eristunud tüvevariant. Vt ka nukk4.

nukk2 : nuki : nukki 'kühm, ots, nurk, maanina; keha pinnal naha all muhkjana eralduv liigesekoht vm luumoodustis' nukk1

nukk4 : nuku : nukku 'inimesekujuline mänguasi, iluasi vm; teatud arengustaadiumis putukas'
● soome nukke 'nukk (mänguasi)', nukki 'nõmmkann (Androsace)'
isuri nukke 'nukk (mänguasi)'
Tõenäoliselt laentüvi, sest teisedki nuku nimetused on laenatud, pupe, titt. On arvatud, et laenuallikas on vanarootsi nocka, nock 'karv, karvane pind; ebe, ude; tups, sats' või alamsaksa knucke, knocke 'kokkukeeratud linapunt'. Paljudes keeltes on nukunimetuste tüved seotud mõistega 'imetama'. Selle mõistega seotud saksa kõnekeelses sõnas Nuckel 'lutt' on tõenäoliselt alamsaksa nok(ke) 'ots, tipp (nt (purje)raal)' vaste. Seepärast on veel ühe võimalusena oletatud, et laenuallikaks on olnud mõni selletüveline alamsaksa sõna. (Sama alamsaksa tüvi võib olla nukk1 laenuallikas.) Samas ei ole andmeid, et sellel tüvel oleks alamsaksa keeles olnud tähendust 'nukk'. Laenu korral on soome ja isuri vasted tõenäoliselt rööplaenud või isuri vaste soome keelest laenatud. On ka oletatud, et sama tüvi mis sõnas nukerdama. Tähendus 'teatud arengustaadiumis putukas' on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Puppe 'nukk (mänguasi); putuka arengustaadium'.

nutt : nuti : nutti 'nupjas v kerajas kobarõisik, mille laienenud põhjale kinnitub hulk raotuid v väga lühiraolisi õisi; nupjas v tutjas moodustis; tipmine osa, (järelejäänud) ots'; kõnek 'taip'
◊ nutikas
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedased tüved on nt nudi ja nuts.

nõlv : nõlva : nõlva 'kõrguva pinnavormi kallak külg'; mrd '(nõu) äär, serv'
● ? soome mrd nolva, nolvi 'seinapalgi esileulatuv ots'

näsa : näsa : näsa 'väike väljaulatuv ots, kühmuke, nibu; papill; (rist)pulk (käepidemena), räsa'
◊ näsu
● soome van srmt näsä 'nupp, ots, tipp'
karjala näsä 'teatud tapp, pulk'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka nasv ja näsi-.

nüsima : nüsida : nüsin '(nüri vahendiga) vaevaliselt lõikama'
● ? liivi nu’žžõ 'kokku tõmmata', nužā 'midagi kokkutõmmatut'
soome nysä '(piibu)tobi, -nosu; jupp'; van srmt 'kühm, muhk', mrd nysiä 'nüsida'
Aunuse karjala ńüččü 'jupp, tükk, ots; könt', ńüdžä 'lühike, kulunud nuga'
lüüdi ńüťš́ 'tüvi, juur, könt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades näsima ja nosima.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

otse 'sirgelt; siiralt; vahetult; kohe; lausa, päris' ots

otsus : otsuse : otsust 'tulemus, milleni jõutakse pärast asjaolude, võimaluste kaalumist, arutlemist' ots

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

peats : peatsi : peatsit 'peapoolne ots (magamisasemel, puusärgil, haual jne)'
Tuletis tüvest pea või kuluvorm liitsõnast peaots, pea1, ots.

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.