[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aas2 : aasa : aasa 'rohumaa, niit'
● ? udmurdi aź- liitsõnas aźdor 'metsatu ala'
? komi mrd aʒ́ 'luht, lamm'
? ungari aszó 'org, madal ala, jõgi, oja'
Võib olla soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis aas1: sõna on algselt tähendanud jõelooget, pärast aga on sama nimetuse saanud rohumaa jõekäärus.

kuristik : kuristiku : kuristikku 'püstjate veerudega kitsas sügav org, mille hrl jõgi on kulutanud kõvadesse kivimitesse'
◊ kurisu
● soome mrd kurimus '(vee)keeris, neelukoht'
isuri kurimus, kurmus 'sügav auk, haud'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste on ka mari korem 'järsak'.

kuru : kuru : kuru 'kõrvaline, muust maailmast eraldatud paik; kitsas vahe- v läbikäik'
◊ kuredik
● soome kuru 'sügav org, mäekuru'
saami gurra 'sügav org, kuru; soon, uure, renn'
idahandi kor 'puuõõnsus, uure, läbikäik; metsasiht, jõesäng, org'
ungari mrd horhó 'kitsas ja sügav tee mägedes'
Soome-ugri tüvi. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

laid2 : laiu : laidu '(väljakujunenud taimkattega) väike (mere)saar'
? ← balti *slaid-
leedu šlaitas '(lauge) mäenõlv, org', ašlaitas, atslaitys 'nõlv, järsk koht, kaldanõlv, metsaga kaetud tasandik'
läti slaids 'viltune, kaldne, järsu kallakuga; sile, tasane; sale; kuulekas'
● liivi laid 'madal, leetseljak'
soome laito 'madal (vesi); rohuga kaetud rand'
Lule saami laihtōk 'lauge (nõlv); millegi najal olev (nt puu)'
On ka oletatud, et sama tüvi mis laid1. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

laut : lauda : lauta 'koduloomade ja -lindude pidamise hoone v ruum'
← alggermaani *lautō, *lauti-z
vanaislandi laut 'süvend, väike org; põld, muld, maa'
vanarootsi lȫt 'põld'
rootsi mrd löt, laut 'karjamaa; karjaõu'
● vadja lautta 'laut; tall'

lodu2 : lodu : lodu 'toitainerikka pinnavee läbivooluga liigniiske maa'
● Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve vasted võivad olla soome lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', karjala lotma 'lohk, nõgu; org; süvend', Aunuse karjala lodmu 'madal ala, nõgu' ja lüüdi lodm 'lohk, nõgu; kaljudevaheline org'.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

lõvi1 : lõve : lõve 'gaaside vahetust võimaldav (piklik) ava puukoores'
○ kirderanniku lovi
? ← algskandinaavia *kloƀā
vanaislandi klofi 'pragu, lõhe', fjallaklofi 'org, sisselõige mäestikus'
vanarootsi klovi 'lõhutud oks, teivas, puu; lõhe'
? ← alggermaani *lawwō
vanaislandi logg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
vanarootsi lagg 'vaadi põhi, täke (sisselõige põhjas tünnilaudade paigutamiseks)'
● soome lovi 'lõhe, pragu, täke'
isuri lovi 'lõhe, mõra'
Kõige tõenäolisemaks on peetud skandinaavia laenu võimalust. Vt ka lõge.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.

org : oru : orgu 'piklik nõgus pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud'
● vadja orko 'org; madalal alal paiknevad vadja külad ja nende ümbruskond, eeskätt Matti küla kant; mäeveer, nõlvak'
soome mrd orko 'märg nõgu, kitsas org; urg'
isuri Orgo (kohanimi)
karjala orko 'vesine nõgu, kus kasvavad kuused; kuru'
lüüdi org 'org, nõgu, metsane madal vesine koht'
vepsa org 'madal ala, nõgu, jäärak'
lõunasaami åarka 'metsane org'
Läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka urg.

urg : uru : urgu 'maa sees v millegi all olev väiksem koobas, mida loom kasutab oma pesapaigana'; mrd 'väike oja'
◊ urgitsema
● liivi ūrga 'väike oja'
soome mrd urkama 'süvend, voolusäng'
Aunuse karjala urkku 'väike renn v vagu'
Võib olla tuletis läänemeresoome või soome-ugri tüvest, mille vasted on soome ura 'soon, uure; renn; rööbas; karjäär', lüüdi ura 'kaljulõhe', vepsa uru 'urg' ja võib-olla ka mokša urkškä 'rada'. Kohati on tüved org ja urg segunenud. Tüve vaste võib olla ka soome urkkia 'urgitseda; välja uurida; nuhkida'. Vt ka urve ja uurima.