[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ale : ale : alet 'algeline maaharimisviis (maa väetatakse põletatud puude tuhaga)'
? ← balti
leedu želmuo 'võsu, taim, oras'
läti salms 'õlekõrs'
? ← alggermaani *χalma-z
vanaislandi halmr 'õled'
vanarootsi halmber 'õled'
● soome halme 'alemaa'
Aunuse karjala halmeh 'alemaa'
lüüdi halmeh 'alemaa'
vepsa haumeh 'alepõld, künnimaa'

lõiv : lõivu : lõivu 'maks riigi- v kohtuorgani sooritatud tehingute eest'
← alggermaani *laiχwōn-, *laiǥwōn-
vanaislandi leiga 'üür, maarent, maks, tasu'
vanarootsi lēgha 'kokkulepitud tasu'
● vadja laivo 'oras; idu, võrse; juuksed'
soome laiho 'oras; kasvav vili'
karjala laiho 'oras; kasvav vili'
Vana kirjakeele sõna on uuesti kasutusele võetud oskuskeelendina.

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
◊ oras
← algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
● liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

oras : orase : orast 'kõrrelised taimed tärkamisest kõrsumiseni' ora

toigas : toika : toigast 'kaigas, teivas, roigas'
● ? soome toikottaa 'õieli v püsti olla (nt oksa, käe kohta)', mrd toikka 'viletsakasvuline oras, puu vms', toikkaroida 'tuigerdada, tuikuda, tuiata'
? karjala tšoikottoa 'siruli olla, pikutada'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka tuikuma.