[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 4 artiklit

ora : ora : ora 'naasklist jämedam, hrl ühest otsast teravnev tugev metallvarras'
oras
algindoiraani *ārā
vanaindia ārā 'naaskel, puur'
liivi vȯrā 'rauast varb, oga'
vadja õra 'puur, oherdi'
soome ora 'okas; naaskel'
isuri ora 'raud, millega põletatakse auke'
Aunuse karjala ora 'puur, oherdi'
lüüdi ora 'suur oherdi'
vepsa oraińe 'naaskel'
saami van oarri 'naaskel'
ersa uro 'naaskel'
mokša ura 'naaskel'
ungari ár 'naaskel'
Eesti keelest on laenatud läti mrd ors 'ora' (mille allikaks võib teisalt olla tüvi õrs). Vt ka orikas .

oras : orase : orast 'kõrrelised taimed tärkamisest kõrsumiseni' ora

orikas : orika : orikat 'kohitsetud kult'
liivi ŗki 'orikas'
soome ori 'täkk'
isuri ori 'täkk'
karjala orih, oreh 'täkk; ruun'
lüüdi oŕih 'ruun'
vepsa oŕeh, oŕih 'ruun'
On arvatud, et tuletis tüvest ora. Teise seisukoha järgi võib olla germaani laen, ← alggermaani *baruǥaz, mille vasted on nt vanaislandi bǫrgr 'orikas', vanainglise bearg 'orikas', alamsaksa barug 'orikas', vanaülemsaksa barug, barg 'orikas'; see eeldaks erandlikku häälikuarengut.

ork : orgi : orki 'kepi- v vardataoline sageli terava otsaga ese'
?alamsaksa vorke 'suur hark, kahvel (nt heinahang, sõnnikuhark)'
Murretes esineb kohati v kadu o eest. Paiguti võib olla segunenud ora tüvega.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur