[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hurtsik : hurtsiku : hurtsikut 'onn, hütt'
On arvatud, et tuletis laentüvest, ← alamsaksa hort, hurt 'okstest punutis'. Sama tüvi võib olla Halliste murdesõnas urdas 'onn, kuur' ja Tartu murdesõnas vurt 'hurtsik'.

hütt : hüti : hütti 'väike vilets elamu, hurtsik, onn'
← saksa Hütte 'onn, hütt, hurtsik; mägionn'
← alamsaksa hutte 'onn, hütt, hurtsik'

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
○ komistik, kommits, koonits
← vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
● vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

küla : küla : küla 'väikseim maa-asula'
● liivi kilā 'küla'
vadja tšülä 'küla'
soome kylä 'küla'
isuri külä 'küla'
Aunuse karjala küľä 'küla'
lüüdi külä 'küla'
vepsa külä 'küla'
saami gal'let 'külas käia'
? mansi kwol 'maja'
Läänemeresoome-saami või koguni soome-ugri tüvi. Mansi vaste on kaheldav teiste kaugemate sugulaskeelte vastete puudumise ja ka tähenduserinevuse tõttu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka turgi ja tunguusi keeltes, nt jakuudi kǖlä 'esik, eeskoda' ja evengi gule̮ 'onn, hütt' .

lööv : löövi : löövi 'pikk katusealune; sammastega eraldatud piklik ruumiosa; osmik, onn'
← alamsaksa lovene, love 'lehtla, kaetud hall, avatud käik, koridor peamiselt avalike hoonete ülemisel korrusel'

maja : maja : maja 'hoone; pere koos talle kuuluva(te) hoone(te)ga (v ruumidega) ning majapidamisega'
? ← indoeuroopa *maģo-
vanasaksi makōn 'tegema; ehitama'
vanaülemsaksa gi-mah 'meeldivus, rahu'
saksa Gemach 'tuba, ruum'
● liivi mōi 'peavari'
vadja maja 'maja, elamu; onn, varjualune'
soome maja 'onn; peavari, eluase'
isuri maja 'onn, ajutine varjualune'
karjala maja 'onn, ajutine varjualune; eluase'
lüüdi maja 'onn, ajutine varjualune'
Teisalt on arvatud, et võib olla balti laen, kuid läti māja 'maja, kodukoht; pere, pererahvas' peetakse praegu pigem läänemeresoome laenuks. Eesti keelest on laenatud eestirootsi mai̯a 'hütt, maja', mai, mäi, māe 'võrgumaja rannas'. Hiljem on laenatud tüve alggermaani vaste, magama. Vt ka majutama.

onn : onni : onni 'osmik, hütt, hurtsik, väike (vilets) elumaja; väike kerge (ajutine) peavari'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve alguses on võinud olla h. Lähedane tüvi on soome ja karjala keeles: soome mrd hönni 'hurtsik, hütt', karjala hönni 'hurtsik, hütt'.

osm : osmi : osmi 'onn, hütt'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Teisalt on arvatud, et on laenatud vene keelest, ← vene ozm' 'taliviljaoras', ja on esialgu tähendanud teravilja.

põrgu : põrgu : põrgut 'surnute ja pahade vaimude asupaik, ristiusus ja judaismis patuste surmajärgne karistuspaik; pagan, kurat (vandumissõnana)'
● vadja perkele 'kurat (hrl sõimusõna)'
soome perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
isuri perkele 'kurat (ka vandumissõnana)'
karjala perkeleh 'kurat (ka vandumissõnana)'
Võib olla tuletis sõnast pergel ( põrgel). On ka arvatud, et võib olla laenatud tuletusliiteta balti tüvest *perkV-. Veel on arvatud, et võib olla germaani laen, ← tüvi, mille vasted on vanaislandi bjarga 'päästma, varjule viima', rootsi bärga 'päästma, kindlustama', vanainglise byrgan 'matma', borgian 'kaitsma; laenama'. On oletatud, et selle germaani tüvega on võinud seguneda slaavi tüvi, mille vasted on vene beregú (oleviku ains 1P) 'hoidma', tšehhi brh 'heinakuhi; koobas; onn'. Eesti keelest on laenatud vadja põrku 'põrgu (ka sõimusõnana)', perko 'kurat (sõimusõnana)'.

tala : tala : tala 'tugedel asetsev hrl vardakujuline rõhtloodis kandetarind'
◊ talu
← algindoiraani *tala-s 'tasane pind, alus'
vanaindia tala-m 'põhi, alus; (vee vms) pind; lamekatus'
← alggermaani *stalla-z
vanaislandi stallr 'alus, platvorm; tall; sõim'
← balti
leedu talas sõnas patalas 'voodi'
preisi talus 'toapõrand'
● liivi ta’llist (mitm) 'tellingud', ta’l 'talupoeg'
vadja talo 'talu; majapidamine; talupere; maja'
soome talas 'paadikuur; võrgumaja; lava, platvorm'; van srmt 'latt kalade kuivatamiseks', talo 'maja; talu'
isuri taloi 'maja; talu'
Aunuse karjala taloi 'maja; talu'
lüüdi talo(i) 'maja'
Tüvi on kahtlemata indoeuroopa keeltest laenatud, kuid võimalikke laenuallikaid on mitu. Juhul, kui tegemist on indoiraani laenuga, võivad tüve vasted olla ka udmurdi ti̮li̮s 'onn, hütt' ja mansi tul 'latt, mille peale riputatakse liha; katusealune, varjualune'. talu on läänemeresoome tuletis, enamikus läänemeresoome keeltes esinebki tüvi ainult selles tuletises. Eesti murretest on laenatud liivi talāzõd (mitm) 'raam, alus, tellingud, toestik' (← talased).

tuba : toa : tuba 'ehitise vaheseintega eraldatud, hrl ühe v mitme akna ja uksega ruum'; van 'elumaja'
← alggermaani *stuƀ-
islandi stofa, stufa 'tuba, külalistetuba'
saksa Stube 'tuba, kamber'
rootsi stuga 'väike maja, tare, hütt; talumaja (elu)tuba; suvila'
● liivi tubā 'tuba; elumaja'
vadja tupa 'tare, elumaja'
soome tupa 'peretuba (talumajas); onn, majake'
isuri tuba 'tare, elumaja'
karjala tupa 'tare, elumaja'

tönts : töntsi : töntsi 'tömp, jäme ja lühike; kohmakas, ebakindel, jõuetu; terasuseta, erksuseta, tundetu, tuim'
On arvatud, et vanemast murdekeelest registreeritud sõna tülts 'nüri, tömp' variant. Sel juhul on vasted liivi tȭl(d)za 'nüri, tömp; mõrkjas, kibekas', soome tylsä, mrd tynsä 'nüri; tuim, ükskõikne, loid; igav, tüütu, totter', isuri tültsä 'nüri; halvasti liikuv (nt hobuse kohta)', Aunuse karjala tüľčü 'nüri; loll, juhm, saamatu', lüüdi tültše͔ 'nüri' ja vepsa ťüuc, ťüľc 'nüri; loll, juhm', tegemist võib olla tuletisega samast läänemeresoome tüvest mis sõnas tülp. Teisalt on oletatud, et vaste võib olla soome mrd tönsä, tönsö 'hurtsik, onn, hütt', tönsäkkä 'tugev, paks naine; tüdrukutirts', sel juhul häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.