[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
◊ arv, arvama
← algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
● liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

arvama : arvata : arvan 'tõenäoseks v usutavaks pidama, mõtlema, oletama, teatud seisukohal olema; kellekski, millekski v mingisuguseks pidama; määrama v suunama; olulise teguri v asjaoluna silmas pidama; mõistatama' aru1
● liivi arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arvata '(ära) arvata'

labus : labusa : labusat 'jõudus, mõnus, sobiv; kindlalt püsiv'
◊ laabuma
← läti labs 'hea'
Esimese silbi täishääliku pikkuse varieerumine lubab oletada korduvat laenamist eri ajal.

liikva : liikva : liikvat 'eeterpiiritus'
○ liikver
Tõenäoliselt on laenuallikas eeterpiirituse ladinakeelse nimetuse liquor anodynus lühendatud variant Liquor, mida on arvatavasti kasutatud (balti)saksa keeles (ladina liquor 'vedel olek; vedelik, eriti vesi'). Eesti vanemast murdekeelest on kirja pandud ka variandid liikvaater, liikvasser, nii võib oletada, et nende laenuallikad on olnud nt alamsaksa *līkwater ja (balti)saksa *Likwasser ( alamsaksa water 'vesi', saksa Wasser 'vesi'). Variant liikva võib osutada ka rahvaetümoloogilisele seostamisele liikuma tüvega. Eesti keelest on laenatud eestirootsi līkva-äle, līkväre-äle 'rohi erinevate sisehaiguste vastu'; līkvärt 'Hoffmanni tilgad' (← murdevariandid liikvar, liikvari-eli).

luuletama : luuletada : luuletan 'värsse looma'; kõnek 'fantaseerima, luiskama, valetama'
● soome luulla 'arvata; oletada; kujutleda'
saami lollat 'kahtlustada, armukade olla'
Läänemeresoome-saami tüvi. Eesti murretes on ka tegusõna luulema 'arvama'. Tuletis luule 'värsskõne' on eesti keeles 19. sajandist. Vt ka luul.

mõtisklema : mõtiskleda : mõtisklen 'mõtlema, mõtteid mõlgutama'
← soome mietiskellä 'mõtiskleda, (järele) mõelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tuletis tegusõnast miettiä 'mõtelda; kavatseda', mis on tõenäoliselt vene keelest laenatud, ← vene smétit’ 'arvata, oletada'.

oletama : oletada : oletan 'kogemuseta v mittepiisava andmestiku põhjal midagi väitma v ette kujutama; arvama, mõtlema, kujutlema, aimama, ennustama'
← soome olettaa 'oletada; arvata, mõtelda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis olema tüvest. Laenatud on ka tuletis oletus, ← soome oletus 'oletus; arvamus'.

sees2 : seesi : seesi 'soos, pluusi v jaki vöökohast allapoole jääv osa'
Tõenäoliselt laenatud saksa keelest, allikaks võib olla sõna soos laenuallika variant. Otsesed andmed niisuguse variandi kohta küll puuduvad, kuid seda võib oletada teiste samatüveliste sõnade põhjal, nt saksa Schieß, Schießen 'viil, välja-, esileulatuv osa; kiire liigutus'.