[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

varb : varva : varba 'peen kepp või varras'
◊ varvas
● liivi vārbaz 'varvas'
vadja varpa 'varb, raag; (lehe)roots; neiu'; varvas 'varvas'
soome varpa, varpu 'vits, raag, oks; puhmas'; varvas 'varvas'
Aunuse karjala varbu 'vits, raag'; varvas 'varvas'
lüüdi barb(e͔) 'vits, raag'; barbaz 'varvas'
vepsa barb 'vits, raag; varb, varras'; barbaz 'varvas'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka varrud, võru.

virb : virva : virba 'noor kasv, võsu, väike haljas oks'
◊ virves
← balti
leedu virbas 'vits, väät; varb'
läti virbs 'peenike pulk; varb; ritv'
● liivi vīrba 'pulk; praevarras; kudumisvarras'
vadja virpi 'habras noor naine'
soome virpi 'virb; oks, raag'

vits : vitsa : vitsa 'peen painduv oks'
← vene vítsa 'vits'
● liivi vitsā 'vits, roosk'
vadja vittsa 'vits, raag, roosk'
soome vitsa 'vits; aiavits; vitsavõru'
isuri vitsa 'vits; aiavits'
Aunuse karjala vičču 'vits; aiavits'
lüüdi vittš 'vits'
vepsa vic 'vits'
Tõenäoliselt varane vene laen. Teisalt on oletatud ka vastupidist laenusuhet. Sõna on peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *wiþjā. Vt ka küüvits.

väät : väädi : vääti 'väänduv taimevars; oks, vits'
● soome mrd väätti 'vits'
Tõenäoliselt tuletis väänama tüve variandist (*väänt-tä- > *väättä-).