[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
● liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

tagi2 : tagi : tagi 'kaunistav sakk; (mitm) sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand'
← alamsaksa tagge, tacke 'sakk; oks, haru'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sakk .